Down Under - Katriin's adventures in Australia

11. päev ehk 19. märts / Blue Mountains near Sydney Tegemist oli minu lemmikpäevaga roadtripist! Nimelt käisime Blue Mountains National Park'is bushwalkil (tõlkes matkamas). Mõtlesime, et paneme igaks juhuks spordiriided selga (üle kuu aja sai spordiriided kotist välja võetud). Õigesti tegime, sest lõpuks matkasime rahvuspargis maha ca 10 km ja plätudega oleks see retk kohati väga ohtlik olnud. Mööda kilomeetrite pikkusi treppe vantsisime üles ja teinekord jälle alla, samal ajal saatis meid imeline loodus. Lihtsalt iga paarisaja meetri tagant pidin jälle pilti tegema! Ilmaga vedas ka tohutult - päike säras ja oli parajalt kuum, et matkates selg märjaks saada. Rahvusparki kutsutakse Sinimägedeks sellepärast, et gumtree'd ehk kummipuud tekitavad sinakat udu, mis hõljub metsade kohal jättes mulje sinistest mägedest.  Sinimägede magnetiks on kõrvutiasetsevaist kaljunukkidest koosnev Kolme Õe mäetipp.  Kõigil Kolmel Õel on olemas ka nimed: Meehni, Wimlah ja Gunnedoo. Paraku, nagu e...

Hei! Oleme elus ja terved ning aeg on teile väike update meie tegemiste kohta anda. Kui eelmises postituses mainisin, et roadtrip on kuskil 3000km pikk, siis nüüdseks oleme sõitnud maha juba ca 6000 km. 6. päev ehk 14. märts (Minnipa-Port Wakefield) circa 300 km Minnipa linna juures telkisime hiiglasliku Pildappa Rock juures. See oli parim kämpimiskoht so far, sest esiteks oli vaade suure rocki otsast imeline, teiseks olime seal ainukesed inimesed ning seega oli meil nö oma wc, grill ja piknikulaud. Ainult õhtul avastas Grets vetsust hiiglasliku ämbliku ning pärast seda me enam nii julgelt vetsu ei läinud. Tegime jälle süüa ja mängisime kaarte ning Grets jõi oma veini ja Harles jäkut. Ainult mina olin see outsider, kes ei joonud (eesmärk on roadtripi ja farmiaja jooksul mitte juua, sest Perthis sai juba niigi liiga palju pidutsetud). Ilmselt see joogine uni ja alkoholine ōhk telgis tingis ka selle, et me ei kuulnud äratuskella, magasime sisse, ei näinud päikesetõusu ja olime graafikust...

Hello! Hetkel viibime roadtripil ehk jätsime Perthiga hüvasti ja sõidame Austraalia idakaldale. Teekond on umbes 3000 km pikk ja teele jääb mitmeid vaatamisväärsusi ning kauneid looduskohti. Kombineerisime farmiotsingud Austraalia avastamisega, sest peamine eesmärk idakaldale jõudes ongi leida farm, kus teha teise aasta viisa jaoks vajalikud farmipäevad. Kuna hetkel viibime peamiselt kiirteedel ja camping paikades, kus puudub telefonilevi, rääkimata 3G internetist, siis pole mul võimalik ka up-to-date postitusi teha. Viimased 3 päeva Perthis möödusid ülihelikiirusel, sest nii palju oli enne lahkumist teha. Neljapäeva õhtul käisime Rolandiga Lucky Shagis, reede terve päeva veetsime pakkides, korterit koristades ja vaibapuhastajat oodates. Lõpuks ta saabus kella 4 ajal ning ma sain kella 7 ajal lõpuks korterist ära minna. Läksime Sorrentosse, kus poistel oli mingisugune istumine-pidutsemine. Laupäeval koristasime VEEL, seejärel sain Clairega Northbridges kokku ja tegime endale tätoveerin...

Selamat pagi (tere hommikust Bali keeles)! Oleme tervelt ja õnnelikult Balilt tagasi ja järgnev postitus ongi omamoodi reisikirjeldus ja võib-olla annab aimu tulevastele Balile reisijatele :) Balile reisimisest olen unistanud juba pikka aega ja kuna Austraaliast Balile lennata on imeodav, ei saanud seda võimalust kasutamata jätta. Balile minekut ootasin üle kuu aja ning kui lõpuks kohale jõudsin, valdas mind kerge pettumustunne. Nimelt olin ma alati arvanud, et Balil on valged puhtad liivarannad lopsakate palmidega, kitsaid tänavaid ääristavad armsad bungalowd ning inimesed on tagasihoidlikud ja armsad. Selle asemel leidsime eest mustad rannad (Austraalia ilusate randadega ei anna võrreldagi) ja räpased kitsad tänavad, kus oli lugematul hulgal feik kaupa müüvaid pealetükkivaid indoneeslasi.  Kuta tänavakioskid Kui esmane śokk oli möödas, mõistsin, et see ongi ehtne ja ehe Bali. Alles siis, kui rentisime auto koos juhiga, kes meid saare teistesse paikadesse sõidutas, nägin tõelist B...