Down Under - Katriin's adventures in Australia

Tervist sõberid! Üldse ei imesta, kui see blogipostitus võib olla üks viimastest siin kontinendil, sest tavaliselt ma ju kirjutan siia kord kuus, kuid umbes kuu aja pärast hakkan ma tasapisi asju (ja oma elu) kokku pakkima, et siis Austraaliale jäädavalt "nägemist" öelda. Viimastel kuudel olen nii palju kahelnud ja kaalunud ning siis kui olen otsusele jõudnud, olen järgmisel hetkel jälle meelt muutnud. Kui enne oli suhteliselt kindel plaan käia Eestis korra nägu näitamas ja siis tagasi Austraaliasse tulla, siis peale pikka kaalutlemist ja vestlusi samal teemal erinevate inimestega, jõudsin arusaamale, et mul ei ole enam mõtet tagasi tulla. Viisat oleks siis ainult 3 kuud jäänud ja selle aja jooksul oleks ilmselt rohkem kulutusi kui sissetulekut. Pealegi ei plaani ma sponsoviisat kuskilt vastu võtta ja seega peaksin ilmselt minema järgmisena student visa le, aga see on jällegi nii kallis ja pointless , nii et lihtsalt ei ole sel mõtet. Parem lähen Eestis uuest...

Terääää! Ei jaksa enam heietada, kuidas aeg lendab, aga no ei ole vōimalik ju, et aeg nii kiiresti möödub? Viimane kord, kui kirjutasin, elasin veel tavalist elu ehk töötasin Squires ja nädalavahetustel kâisime sōpradega vâljas vōi olime Raneriga kodused. Nûûdseks ei tööta Squires juba üle nâdala ja vahepeal sai Kamboodżas puhkamas káidud.  Enne kui annan teile lühikese reisiülevaate, kirjutan natuke sellest, mis möödunud nâdalatel enne reisile minekut toimus. Paar nâdalat tagasi hakkasin kahel pâeval nâdalas tööl kâima ûhes vâikeses kesklinna kohvikus. Kohvik asub büroohoonete keskel, seega tulevad hommikul kella 7st kōik valgekraed hommikukohvikule ja lōunal 10$ pâevapraadi sööma. Kohvikut juhib Vietnami pâritolu abielupaar, kes on Austraalias elanud juba ûle 30. aasta. Nende kohvik on seal samas hoones asunud aastaid ja seega teavad nad nimepidu igat inimest, kes kohvikusse jala tõstab. Vâhe sellest, et nad teavad inimese nime ja tausta, teavad nad ka, millist kohvi ta ...