Down Under - Katriin's adventures in Australia

Hei! Jälle on 3 nädalat möödas viimasest postitusest! Mis mõttes aeg nii kiiresti läheb?! Alles oli jaanuar ja nüüd on kohe-kohe veebruar läbi. Mõnes mõttes on mul hea meel, et aeg kiiresti läheb, sest siis on varsti selle õudsa tööga ühel pool, aga teisalt tähendab see seda, et pean varsti hakkama otsuseid vastu võtma, et mis ma oma eluga peale hakkan. Hetkel on küll elu ilus ja tore ning Eesti poole väga ei tõmba. Kahjuks. Käisin ühel hommikul Kings Park'is jalutamas ning istusin seal maha, et heita pilk Perthi linnale, selle pilvelõhkujatele, liiklusele, sadadele inimestele, kes linna vahel ringi vudisid - mõtlesin endamisi, et elu siin on ikka kuradima ilus. Eriti kui sind ümbritsevad ilusad ja head inimesed, mõnus ilm ja lõputud valiku-ja reisimisvõimalused. Samas tahaks ju pere ja Eesti sõpru näha.. See valikute tegemine on ikka üks õudne asi! Vaade Kings Park'ist linnale. Veits pilvine hommik. Kings Park Kirjutan siis teile, et mis ma vahepeal ...

No tereeeeee! Nagu ma eelmises postituses kirjutasin, jõudsin 24nda jaanuari hommikul Perthi. Sellele eelnes 2. tunnine ooteaeg Singapuris Changi lennujaamas ja siis 5h lendu Perthi. Lennukis istus minu koha peal mingi naine oma lapsega, aga ma mõtlesin, et savi, ei hakka neilt seda aknakohta ära võtma. Kuna mul oli ropult külm ka, siis tunduski hea mõte vahekäigu juures olla, kus oli veits soojem. Loomulikult tekki jälle ei antud. On ikka odavlennufirmad. Järgmine kord võtan oma enda suure suleteki kaasa ja proovigu nad mul keelata seda pardale võtmast. Magada oli võimatu, sest ainult tudisesin seal. Korra isegi tuli uni, aga just siis oli sellel lapsel vetsu vaja minna ja siis nad äratasid mu üles, et ma nad mööda laseksin. No mis seal ikka. Austraalia pinda puudutasin hommikul kell 7.40. Imekombel tuli minu kohver esimesena ja sain kiiresti immigratsiooni minna. Ma ei tea, ma olen ikka megakahtlane nende jaoks vist, sest jälle võeti mind kõrvale ja küsitleti. Õnneks kõik ne...