Down Under - Katriin's adventures in Australia

Oli 2013 aasta, 3 november. Väljas sadas novembrikuule kohaselt vihma ning oli kottpime. Tallinna lennujaama olid minuga kaasa tulnud ema, isa, õde ja õe poiss. Ka Grete oli oma pere ja sõpradega juba lennujaamas. Oli pisarate rohke hüvastijätt. 4. novembril 2013. aastal, peale 22h reisi maandusime Austraalias, Perthi lennujaamas. Jalad värisesid, kui piiriametnik meile erinevaid küsimusi elukoha ja töö kohta esitas. Saime läbi libedalt, kui välja arvata fakt, et Grete oli Chia seemned kaasa võtnud ning pidi nende pärast oma kohvri sisu ette näitama. Lennujaamas oli meil vastas Triinu, keda mina nägin siis esimest korda elus. Triinu võttis meid esimesteks päevadeks oma hoole alla ja kohe esimesel öösel (maandusime Perthis kesköö paiku) viis ta meid Kings Parki vaatama imelist vaadet Perthi skyline'le. Seejärel läksime Crown Casinosse, mis oli meie jaoks nii tohutult suur, et olime tunne nagu oleksime eksinud Las Vegasesse. Esimesed päevad Perthis elasime Triinu ühetoalises kor...

Tere kõik see pere! Seda postitust ei kirjutagi ma sel korral Murray tänavalt, vaid hoopis Ballajurast. Nii kurb kui see ka poleks, hakkab minu Austraalia seiklus läbi saama ja möödunud laupäeval andsime ära ka oma korteri, kus elasime kokku 7 kuud. Hetkel elan Raneri juures Ballajuras, mis on umbes 20 minuti kaugusel kesklinnast. Täna on mul vaba päev ja kuna väljas sajab Austraalia talvele kohaselt vihma, siis mõtlesingi ühe blogipostituse viimase aja tegemistest teha. Peale Triinu pulmasid polegi suurt midagi "erilist" teinud. Nädala sees ikka vapralt tööl ja nädalavahetusel puhanud. Ühel pikal nädalavahetusel käisime Piia, Ivari ja Dimasiga Lancelini liivaluidedes autoga driftimas. Max oli ka seal oma sõbraga. No nii ilus oli seal lihtsalt, aga kui endal rattaid all pole, siis pole seal suurt miskit teha. Vahetult enne Piia ja Harlese lahkumist siinselt kontinendilt otsustasime korraldada omaenda lahkumispeo ja seda meie korteris. Kuts...