Oh how I missed Perth and my beautiful crazy people!

Tere kullakesed (ma ei tea tegelikult, kas keegi siin üldse lugemas käib või pean siin monoloogi)! Haha, nevertheless, kunagi on endal toreda lugeda memuaare ajast kui Katriin oli taas Austraalias ja nautis elu täiel rinnal.

Anyways, mis siis vahepeal ka toimunud on? Viimati kui kirjutasin, oli tegemist minu esmakordselt üdini alkoholivaba nädalavahetusega. Reedel suurt miskit ei teinud, vaatasin seriaale ja suikusin enne südaööd unne. Laupäeva hommikul ärkasin varakult, käisin 16 km pikkusel jooksuringil (siin on nii mõnus joosta, kui välja arvata need kuradima valgusfoorid, mis iga nurga peal hoo maha võtavad). Seejärel käisime kogu TransferWise kambaga kohalikus Newtowni chillis kohvikus lõunatamas. Meie Tallinna kontorist olid Alar ja Nastja ka siin külas, seega oli justkui tegemist team lunchiga. Minu toit oli nii maitsev ja ilus, et pidin sellest ka pilti tegema:

Peale lõunat käisime Charliega kohalikus poes tervisetooteid shoppamas. Ostsime igasugu vitamiine ja trenni asju, kuna olime nii powered mõttest, et hakkame nüüd üdini tervislikeks inimesteks. Õhtul passisime tunde teleka ees ja tinderasime üksteise võidu. 

Pühapäeval ärkasime naiskadega jälle varakult, et võtta suund randa. Charlie oli ka juba üleval, nii et ta ühines meiega. Sel korral käisime Bondi lähedal olevas Bronte rannas. Väga super ilus rand oli ja mõnusalt sai seal jälle ca 6h veedetud. Hiljem käisime veel ühes kohalikus Brasiilia kohvikus söömas (toidud olid taas maitsvad) ning koju jõudsime alles õhtul 8 paiku. 

Bronte beach

Esmaspäev-teisipäev möödus töötades ja puhates. Ühel õhtul jooksin üle pika aja Ooperimaja juurde ja nautisin sealset ilusat öiset vaadet:

Kolmapäeval kiirustasin peale tööd koju, sest kiiresti oli vaja kohver Perthi jaoks pakkida, samaaegselt Australia & New Zealand feedback sessionist osa võtta (koosolekust võtsin osa video vahendusel) ja siis kiirustasin juba Newtowni, et kokku saada vana hea sõbra Shauniga. Shauniga töötasime kunagi ammu-ammu koos Squires. Ta oli seal töötamas siis, kui meie Gretega alles sinna tööle läksime ning mäletan, kuidas ta mind hullult aitas alati. Peale oma farmitööd läksin tagasi Squiresse tööle ja ka Shaun tuli sinna üks hetk taas tööle. Ja need 2 aastat mis nüüdseks möödunud on, oleme ikka sidet pidanud. Tema elab Melbournes ja töötab seal ning on endale kohaliku naise leidnud - ühesõnaga tal on kõik hästi.

Mitu alkohoolset drinki ja shotti hiljem, kui samm enam sirge polnud, oli aeg koju tagasi minna, et ilusasti tööpäevaks välja puhata.

Sõbra Shauniga

Neljapäevane tööpäev möödus suhteliselt kiiresti. Peale tööd tegime veel Proseccot ja näksi tüdrukutega, kes mind siis niiviisi lennule saatsid. Sydneys oli sel päeval nii kole ja külm ning vihmane ilm, et olin esimest korda pikkade pükstega siin. Pidin kontorist umbes 5 minutit kõndima lähimasse metroopeatusesse, kust metroo mind siis lennujaama viis. Teel metroopeatusesse kallas ikka korralikult nii et üks armas mees saatis mind oma vihmavarju all peatusesse. Austraallased ja nende lahkus 💖

Lennujaamas võtsin ühest mõnusast kohast kohvi ja seal sattusin jutustama ühe mega kena ameeriklasega. Jutustasime seal ikka korralikult kaua ja alles nüüd mõtlen, et kurat, miks me numbreid ei vahetanud. 

Koleda ilma tõttu lükati nii mõndagi lendu edasi ja lennud Melbourne tühistati üldse ära. Õnneks minu lend ikka väljus, kuid seda ca tunnike hiljem. Lennust suurt miskit ei mäleta, sest jäin suhteliselt kohe magama ja ärkasin alles siis, kui lennuk Perthis maanduma hakkas. Haha, nii naljakas oli pisikest Perthi lennuki aknast vaadata. Sydneyga ei anna ikka seda nunnut linna võrreldagi - kolm pilvelõhkujat and that's it.

Lennujaamast sain suhteliselt kiiresti Uberi ja sõitsin siis Canningtoni Enni ja Raineri juurde. Kuna kell oli 1 öösel, siis poisid juba magasid, nii et Rainer tegi mulle ukse lahti, näitas mulle mu toa ette ja läks siis magama.

Järgmisel hommikul ärkasin juba kell 8 hommikul, aga selleks ajaks olid poisid juba ammu tööl raskelt rabamas. Mina käisin pikal jooksutiirul ja seejärel kõndisin Carouselli (ainult 15. minutilise jalutuskäigu kaugusel) shoppama. Carousel on Perthi suurim kaubanduskeskus, kus on olemas absoluutselt kõik poed ja hetkel ehitavad nad seda veelgi suuremaks. Seal kaubanduskeskuses veetsin umbes 4h ja tühjendasin seal oma kukrut ikka korralikult.

Tagasi poiste juures võtsin päikest - vastupidiselt Sydney ilmale oli Perthis konstantselt 29-32 kraadi ja megakuum! Kella 4 paiku tulid poisid koju ning olid endaga ka töökaaslase Marguse (Toodo) kaasa võtnud, nii et sain ka tema nähtud. Tegime siis poistega mimosasid kuni meiega liitus ka Merle. Seejärel liikusime kõik Madise juurde. Ennil on lahtise katusega auto ja no nii tsill oli läbi sooja õhtu sellega vurada ja mõelda, et küll ma olen ikka lucky, et mu ümber sellised inimesed on 💓💓💓💓

Madise juurde kutsusin ka Rassi nii et sain ilusasti üle vaadata kõik need näod, keda olin igatsenud. Tiksusime seal kuskil südaööni ning jutustasime kõigest, mis vahepeal eludes toimunud oli. Läksime suhteliselt varakult koju ära, sest poistel oli ka laupäeval tööpäev.

Laupäeva hommikul mul kaua und ei olnud, seega panin end riidesse ning sõitsin linna. Käisin Perthi linna peal ringi ja olin nii meeldivalt üllatunud, et tänavad polegi rahvast umbes nagu Sydneys ja asiaate praktiliselt seal polegi. Ma ei ole küll rassist, aga Sydney on nii ülerahvastatud ja siin on reaalselt rohkem asiaate kui kohalikke. Tänavapildis on küll asiaate rohkem näha kui ülejäänud rasse.

Anyways, linnast võttis Triinu mind peale ja sõitsime tema juurde Scaraboroughsse. Meil oli seal planeeritud ühendata Kaisa-Liisi sünnipäev ja minu tagasitulek. Valmistasime kartulisalatit ja küüslauguleibu ning jõime - otseloomulikult - külma siidrit.

Peagi saabusid ka Teele ja Janet ning Kaisa-Liisi saime ka korralikult üllatatud. Tegime kahele suurele pudelile päkad, jõime kohvi martiinisid ja jutustasime nagu poleks üksteist aastaid näinud. Nii tore oli 💓

Kaunis Janet

Kallite Janeti ja Triinuga

Nii need naised poseerivad

Cheers babes!

Õhtu edenedes liikusime Scarbsi Mattise Beach Clubi, kust tellisime lauda paar šampust. Mingi kamm oli ja Triinu vend teatas meile, et turvamees oli öelnud, et mina ja Triinu oleme liiga purjus ja seega me enam sisse ei saa. Me siis võtsime oma šampa pudeli salaja kaissu ja tegime minekut. Kui juba väljas olime, tuli välja, et Triinu vend oli lampi paska ajanud ja ükski turva polnud meid välja visanud. Kusjuures ma ise ka imestasin, et kas ma siis tõesti olen nii purjus (ise ei tundnud küll sedasi), aga turvadega siin Austraalias pole mõtet kunagi vaielda. Sellest jamast tuli selline draama, et ise ka ei usu. Kaisa hakkas õiglust nõudma ja kakles Triinu vennaga ning siis läks veel Triinu ja Kaisa vahel ka ütlemiseks. Üritasime kõiki rahustada, aga sellest ei tulnud suurt miskit välja, seega tegime Janetiga suitsu ja ootasime, et nad lihtsalt oma asjad klaariksid. Läksime veel edasi ühte Beach bar'i, aga sinna ei saanud Triinu ja Kaisa enam sisse, kuna turvade arust olid nad liiga emotsionaalsed 😄 

Naistega Mattise's

Võtsime siis hoopis taksod ja sõitsime linna. Arvake ära kuhu? Eks ikka minu teise koju ehk siis The Generous Squire baari. Seal polnud küll ühtegi minu vana töökaaslast enam tööl, aga minu lemmik manager Laura oli just tol õhtul tööl, seega nägin tema ka ära. Laura tegi kohe meile joogid välja, haha. Varsti liitusid meiega ka kõik teised (Madis, Kristi, Enni, Rainer ja siis paar nende sõpra) ning üheskoos läksime Shacki. Shackis saime tohutult palju tasuta drinke (loomulikult seetõttu, et Triinu oli ju vanasti Shackis manager). Anyway, pidu kestis korralikult kaua ja koju saime vastu hommikut alles. Öösel üritasime veel Black Mirrorit kodus vaadata, aga silm vajus vägisi kinni nii et sellest ei tulnud miskit välja.

Hommikul ärkasin hõreda enesetundega, nii et seadsin kohe sammud poodi siidri järgi. Leppisime juba telefonis Triinuga kokku, et peale poeskäiku tripin tema juurde ja siis lähme koos Brazilian Nights Sunday Session peole. Poes ei tahetud mulle siidrit müüa, kuna mul oli ainult ID kaart kaasas ja Perthis aktsepteeritakse ainult passi kui isikut tõendavat dokumenti. Õnneks müüja siiski leebus ja tegi mulle exeptioni ning nii ma oma siidrid kätte sain. Enni võttis mu poest peale ning sealt mu plaanid muutusid - nimelt tahtis seltskond teha tripi Serpentine. 

Hakkasime juba rõõmsalt Madise juurest sõitma kui Enni auto otsad andis 😥 Ega's midagi, lohutasime teda natuke ning kolisime siis kõik ümber Madise autosse. Teised olid veel mootorratastega meie kõrval kihutamas. Võtsime poest kesvamärjukest juurde ja sõitsime hoopis Lake Leschenaulitia juurde, kuna Serpentine oli külastajatele suletud. Mõnus Sunday seshitamine käis terve päeva ja olemine oli  hea. Koju saime alles õhtul. Siis vaatasime seda kuulsat Prooviabielu saadet ning läksime kõik 22 paiku tuttu ära.

Mina ja minu sõbrad!

Nii kallis on see sõber mulle!

Järgmisel päeval käisin jooksmas ning siis sõitsin linna, kus sain Janetiga kokku. Kuna Janet polnud ammu rannas käinud ning minul oli ka kindel plaan Perthis randa saada (kamoon, Austraalia kõige ilusamad rannad on ju seal), võtsimegi suuna Scarbsi. Päevitasime seal tunnikese-kaks ning siis ühines meiega pohmellis Triinu, kellega koos Sandbari lõunale läksime. Lõpuks sain ka oma asjad kätte, mis Triinu juures laupäevast saadik olid olnud. Lõpuks jätsin mõnema tsikiga hüvasti (selleks korraks).  

Lõunatamas kalli Janetiga

Õhtul kodus käisime Raineriga poes, ostsime õhtuks snäkki ning vaatasime Black Mirrorit. Matu ja Kristi käisid veel korra läbi, et ka viimased sõnad vahetada ja nii olid ka nemad läinud. Kaua me üleval polnud, sest ma jäin diivanile u 4x magama, enne kui end voodisse vedasin.

Teisipäeval käisin viimasel Canningtoni jooksuringil ning seejärel sõitsime Raineriga mootorrattaga linna Elizabeth Quey'd üle vaatama. See tehti umbes aasta tagasi täiesti ümber ja on nüüd mõnusa promenaadiga tsill koht. Ülituus oli Raineri tsikliga läbi sooja õhu kimada ja mõelda, et ooo, this is the LIFE. Elizabeth Queys tegime veel siidri ning seejärel kimasime tagasi koju, kus ma vahetasin riided, pakkisin asjad ning siis viskaski Rainer mind juba lennujaama ära.

Rainer poseerimas

Uus Elizabeth Quey

Mul on nii hea meel, et Pethis ära käisin ning absoluutselt kõiki neid inimesi nägin, keda näha tahtsin. Ma jõudsin teha absoluutselt kõike, mida hing ihkas ja iga päev oli lihtsalt nii tore. Möödas on ainult paar päeva ja juba ma igatsen neid kalleid ilusaid inimesi. Aga ma olen kindel, et varsti kohtume juba taas 💓

Lend Perthi oli Virginiga, mistõttu olid mul kõik mugavused ja seega tundus 4. tunnine lend kuidagi eriti lühike. Koju jõudsin enne südaööd ning kuna terve maja oli pime ja kõik magasid, siis lihtsalt roomasin voodisse.

Järgmisel päeval sain kaua magada, kuna mul oli veel üks vaba päev. Pakkisin kohvri lahti, pesin kõik riided ära ning hirmuga mõtlesin, et asju on nii palju juurde tekkinud, et neid juba naljalt Eestisse tagasi ei vea. Seejärel käisin jooksmas, pesus ning siis võtsin suuna linna. Mul oli pandud tattoo appointment, et oma kehale väike mälestus Sydneyst salvestada. Protseduur oli ülimalt kiire, ma arvan, et see võttis ainult 3 minutit. Valus ei olnud ka absoluutselt. Ise olen igatahes rahul:

Wave - symbol of strength

Seejärel käisin veel shoppamas (miks mul jälle 2 uut kampsunit vaja oli?!) ning sain Liinaga kokku. Liina nimelt kolib järgmisel nädalal peale 8t aastat Sydneys elamist Melbourne. Soovin talle kõikse kõige paremat aega uues linnas!

Armsa Liinaga kohvideidil

Õhtune vaade Sydneyle

Ja täna.. täna lähme peole (kes oleks osanud seda arvata?) Enne 14ndal korrusel kohvi võtmas käies tutvusin uute töökaaslstega (mitte TransferWise'i vaid ühe teise firma töötajatega), kes on pärit Ameerikast. Graig nimeline tüüp hakkas kohe rääkima (btw, ta oli päris kena), nii et loodan, et ta tuleb täna after work drinksidele 😝 Peale after work drinkse lähme the Argyle nimelisse klubisse, mis tähistab täna oma 10ndat sünnipäeva. Tegemist pidavat olema väga fancy kohaga.

Ja homme lähme Race'le. Me ostsime endale isegi need mini kübarakesed ja asjad. Tegemist ei ole küll Melbourne Cup'iga, kuid siiski Austraalia ühe suurima horserace'ga. Üritus hakkab juba kell 10 hommikul ning enne seda peame jõudma veel šampust juua, nii et loodame, et tänane pidu möödub rahulikult..

Eks järgmises postituses saate teada, kuidas läks. Musid! 👄