Oli 2013 aasta, 3 november. Väljas sadas novembrikuule kohaselt vihma ning oli kottpime. Tallinna lennujaama olid minuga kaasa tulnud ema, isa, õde ja õe poiss. Ka Grete oli oma pere ja sõpradega juba lennujaamas. Oli pisarate rohke hüvastijätt.
4. novembril 2013. aastal, peale 22h reisi maandusime Austraalias, Perthi lennujaamas. Jalad värisesid, kui piiriametnik meile erinevaid küsimusi elukoha ja töö kohta esitas. Saime läbi libedalt, kui välja arvata fakt, et Grete oli Chia seemned kaasa võtnud ning pidi nende pärast oma kohvri sisu ette näitama. Lennujaamas oli meil vastas Triinu, keda mina nägin siis esimest korda elus. Triinu võttis meid esimesteks päevadeks oma hoole alla ja kohe esimesel öösel (maandusime Perthis kesköö paiku) viis ta meid Kings Parki vaatama imelist vaadet Perthi skyline'le. Seejärel läksime Crown Casinosse, mis oli meie jaoks nii tohutult suur, et olime tunne nagu oleksime eksinud Las Vegasesse. Esimesed päevad Perthis elasime Triinu ühetoalises korteris, Perthi kesklinnas. Triinu töötas sel ajal baaris nimega Shack ning tõi meile sealt hommiku-ja lõunasööke. Ka aitas Triinu meid meie esimese Austraalia pangakaardi, maksunumbri taotlemise ja Responsible Service of Alcohol sertifikaadi tegemisega. Miljon tänu Triinule kogu tema abi eest!
 |
| Üks esimesi pilte Perthis |
 |
| Meie korteri bassu |
Koos Triinuga käisime ka esimest korda Perthis klubis pidutsemas ja tänu temale saime juba peale 3. päeva Perthis olemist oma esimese töö The Generous Squire's. Neli päeva peale Austraaliasse saabumist kolisime oma korterisse, mis asus südalinnas. Korterit jagasime iiri kuti ja eesti tüdrukuga. Korter oli väga luks, majas oli korralik jõusaal, bassein, mullivann ja entertainment area.
 |
| Minu ja Gretsi tuba |
 |
| The Generous Squire |
The Generous Squire's töötades saime endale hulgi töökaaslastest sõpru, kellega vähemalt korra nädalas klubis nimega the Deen pidutsemas käisime. Palju suhtlesime ka oma Eesti sõpradega, kellega käisime pidevalt kas rannas või niisama Sunday Sessioneid pidamas. Siin kohal suur tänu Madisele ja Märdile, kes meid oma hoole alla võtsid ja loendamatuid kordi autodega siia-tänna sõidutasid.
 |
| Üks esimesi Aussi pidusid |
 |
| Squire töötajad staff partyl |
 |
| Minu lemmikud Squirest |
Meie esimene suvi Austraalias oli kuum ja täis fun'i eluviisi. Töötasime palju, tehes väga palju töötunde, kuid samas leidsime alati aega ka pidudeks. Oma esimesed jõulud möödusid teistmoodi - basseinis ja 40 kraadiga, kuid olid mu senise elu ühed vahvamad jõulud. Olime küll kaugel kodust ja lähedastest, kuid meid ümbritsesid head sõbrad, kes kõik samamoodi olid kodudest kaugel.
 |
| Esimesed jõulud 2013 |
Aasta 2014 tuli kiiresti ja aasta alguses käisime üritustel nagu Sets on the Beach rannapidu ja Avicii kontsert ning jätkasime Perthi avastamist käies Rottnesti saarel, Perthi loomaaias, akvaariumis, lõbustuspargis, kängurusid ja koaalasid vaatamas, jetskidega sõitmas jne.
 |
| Esimene kord, kui känguru katsusin |
Veebruaris jõudis ka kätte aeg, kui otustasime Balile puhkama minna ja peale seda farmitööd tegema minna. Bali lennupiletid olid ütlemata odavad ja 10 päeva Balil olid imelised. Tegime ja nägime palju - Monkey Forest'it, erinevaid templeid, sõitsime elevantidega, käisime river raftingul, puhkasime imelistel Gili saartel, käisime vulkaanil, võtsime massaase ja maniküüre-pediküüre.
Balilt tagasitulles oli meil jäänud üks viimane nädavahetus Perthis. Seda tähistasime viimaste pidudega ja koos Clairega käisin ma tätoveeringuid tegemas.
8. märtsil kolisime oma uhkest Perthi korterist välja, Harles võttis meid oma suure matkavarustusega autoga peale ja meie roadtrip idakaldale võis alata. 3 nädala jooksul nägime nii palju! Iga jumala õhtu panime jälle kuskil campgroundil oma telgis püsti, sõime konservtoitu ja hommikuti kaerahelbeputru. Kannid olid tihti autos istumisest kanged, kuid imelised Austraalia vaated panid kõik hädad unustama. Sõitsime umbes 4500 km ja sellele teele jäid Margaret River, Albany, Esperance, Adelaide, the Great Ocean Road, Melbourne, Canberra, Blue Mountains, Sydney, Gold Coast ja Brisbane. Siin kohal suuurimad tänud Harlesele, ilma kelleta me poleks seda roadtrippi saanud teha ja kes nägi nii palju vaeva, et meil oleksid kõik mugavused terve reisi vältel. Alustades siis õhkmadratsitest, gaasipliidist ja nõudest, lõpetades vesipiibu ja igaõhtuse õudusfilmiga. Siiani naeran, kuidas me Gretsiga tulime lihtsalt tarkade nägudega oma roosade õhukeste magamiskottidega ja arvasime, et sellest piisab, et läbida 4500 km campides.
 |
| Harlese auto, roadtripi algus |
 |
| Albany |
 |
| Esperance |
 |
| The Great Ocean Road |
 |
| Kasvuhoone, mille me ehitasime |
 |
| Päikesetõusuga tomateid korjama |
 |
| Hosteli tuba |
Kuskil kuu aega pidasime Stanthorpes vastu, kuid siis hakkas seal hooaeg läbi saama ja tuli edasi liikuda. Selleks ajaks olime kogunud kõigest 19 farmipäeva 88st. Sel ajal sai Gretsil ka Aussist villand ja ta otsustas tagasi Eestisse minna. Selleks ajaks tundsin mina, et ma pole veel valmis kodumaale pöörduma ja otsustasin seda seiklust ilma Gretsita jätkata. Brisbanes tegime ühe farmijärgse korraliku shopingu, pidutsesime selles linnas ja järgmisel hommikul panime Grete lennukile. Te ei kujuta ette kui kurb oli mul jätta hüvasti oma kaksikule! Me olime koos nii palju läbi elanud, et tundus uskumatu, et Gretsik lahkub Austraaliast ja mina jään siia veel kauemaks. Pisaraid sai ka ikka korralikult valatud.
 |
| Gretsi lahkumine Austraaliast |
Meie jätkasisime oma farmiteekonda Harlesega. Järgmiseks farmilinnaks ja koduks järgnevaks kolmeks kuuks sai Boweni nimeline linnake Kirde-Austraalias. Bowen on üliarmas linn, kus on imeilusad rannad. Sealne farmielu oli kindlasti mu Aussi elu üks lahedamaid perioode. Farmitöö ise oli imelihtne, kuid äärmiselt igav. Seevastu hostelielu oli kõike muud kui igav. Draamat ja gossipit sai lihtsalt every day and every night. Sellesse perioodi jäi ka minu sünnipäev ja nii toredasti üllatati mind langevarjuhüppega ja Eestist saabunud kommipakiga! Viimased nädalad Bowenis olid veel eriti toredad, kuid tasapisi hakkasid paljud lahkuma, sest hooaeg oli lõppemas ja inimestel said farmipäevad täis. Nii istusime ka mina ja Cameron augusti alguses lennukile ja lendasime tagasi Perthi.
 |
| Hosteli rahvas |
Pethis peatusin paar päeva Tiina ja Mardi juures Perthi kesklinnast u 40 minuti autosõidu kaugusel. Sel ajal ma suurt midagi ei teinud, kui et otsisin uut elamispinda. Samal päeval, kui istusin lennukile, et minna Taisse puhkama, sain endale ka renditud toa ühes kesklinna korteris. Korter asus Mantra hotelli kohal olevates ruumides ja seda jagasin kolme asiaadist tüdrukuga. Uskumatu, mina, kes ma selline asiaatide vihkaja olen.
Tais kohtusin oma kallite vanematega. Olime kultuursed Bangkokis ja puhkasime Pattayal. Nii tore oli lihtsalt oma vanemaid peale aastat näha! Nii kodune tunne oli. Justkui oleksime perereisil ja sõidaksime siis koos tagasi Eestisse. Aga ei, peale puhkust pöördusin mina tagasi külma Perthi.
Peale Tai puhkust mäletan seda Austraalia perioodi kui oma madalseisu. Teate küll, et mõeldes mingile perioodile oma elus, mäletatakse ikka ainult head, ning võib-olla seetõttu ei mäletagi ma seda aega väga halvana. Aga ega ma päris happy ka polnud. Tööle läksin tagasi Squiresse, kus töötasin 6x nädalas. Vabadel päevadel oli ilm nii kehv ja väsimus nii suur, et ma lihtsalt ei viitsinudki midagi teha. Sõprade jaoks ka aega ei olnud ning kui üldse väljas käisin, siis tähendas see töökaaslastega peale Squire sulgemist samal tänaval olevates baarides jookide tegemist. Seejärel tuli veel uudis, et pean korterist välja kolima, teise aasta viisa jaoks "uuriti mu pabereid" mingi 2 kuud ja üldse tundus kõik ülihalb. See oligi aeg, kui ma tegin kogu aeg plaane, et kuidas ma lähen reisin Aasias ringi ja siis lähen tagasi Eestisse.
Nagu ikka tuleb peale igat mõõna tõus ja nii lahenesidki asjad iseenesest. Otsisin endale uut elukohta, selleks ajaks oli ka Harles Perthi jõudnud ja ütles, et võiks jõud ühendada. Otsustasime hoopis ise korteri üürida ja umbes nädala jooksul andsime pabereid sisse, need kiideti heaks ja nädalalõpus võisime juba korterisse sisse kolida. Korter polnud küll nii uhke kui minu ja Gretsi endine Milligani korter, aga kõik eluks vajalik oli olemas. Isegi jõusaal ja bassu (kuhu ma kordagi ei jõudnudki). Rõdult avanv vaade oli amazing, mu tuba oli walk-in garderoobiga ja korter asus täpselt üle tee mu töökohast. Umbes samal ajal tuli järgmine hea uudis - sain endale 2. aasta viisa!
 |
| Vaade rõdult |
Jaanuaris kohtusin Vietnamis Karolini ja Handoga, kes lendasid sinna Eestist. Vietnam on siiani mu lemmik Aasia riike. Puhkus sõpradega oli nii tore! Nägime palju ja nalja sai omajagu. Korraks oli isegi tunne, et lähen nendega hoopis tagasi Eestisse, sest kodutunne tuli tagasi. Õnneks pöördusin ikka tagasi Austraaliasse.
 |
| Reisikaaslased |
Õnneks seetõttu, et samal päeval kui Vietnamist tagasi tulin, oli Ivari sünnipäevapidu. Seal sünnipäeval ma Ranerit kohtasingi ja no ma olen see inimene, kes usub, et kõik, mis juhtub, juhtub põhjusega. Ja ma siiani usun, et ma olin meant to go sellele sünnipäevale, kuigi olin reisist megaväsinud ja seljataga oli 9. tunnine tööpäev olnud.
2015. aasta ongi siiani olnud midagi teistsugust. Ilmselt seetõttu, et taas pole ma olnud üksi, vaid minu kõrval on kogu aeg Raner olnud. Esimest korda käisime koos Future Music Festivalil, mis oli ülivinge üritus ja mis jääb mulle eluks ajaks meelde. Natuke aega peale festivali käisime taas Rottnestil, aga sel korral jäime sinna ka ööseks.
 |
| Rottnest |
 |
| Futute Music Festival |
Mai alguses sai mul Squires kokku töötatud 12 kuud ja aeg oli mul sealt lahkuda. Uus töökoht oli mulle aga juba kindlustatud, seda siis tänu ülemusele Laurale, kelle fiancee on ülemus Gramercy nimelises baaris. Peale Squirest lahkumist ja enne Gramercys alustamist lubasin endale taas ühe puhkuse. Sel korral väisasin koos Märdiga Kamboodzat. Kamboodza meeldis mulle ka väga ja ilma Märdita poleks ma seal vist küll ööbussiga sõitnud. Nii et siin kohal tänud Märdile seltskonna eest!
 |
| Ripurtasin oma nimesildi varna |
 |
| Angkor Wat templikompleks |
 |
| Ko Samoloem |
Peale Kamboodza reisi oli aeg pulmadeks. Nimelt abiellus Triinu! Uskumatu, kuidas nii vähese ajaga võivad asjad muutuda. Alles see oli, kui tulime Austraaliasse ja Triinu oli single tsikk ja nüüd on ta abielunaine! Pulmad olid Margaret Riveri külje all imeilusas Gracetownis ja pulmad olid sama imelised.
 |
| Triinu tüdrukuteõhtu |
 |
| Pruut ja pruutneitsid |
Tundub uskumatu, et umbes nädala pärast olen ma Eestis ja siis hakkab uus peatükk mu elus. Ma ei tea, kas saab olema väga raske või just väga kerge see Eesti eluga taaskohanemine. Õnneks on mul seal perekond ja armsad sõbrad, keda igatsen nii väga! Kindlasti jään igatsema kõiki inimesi, kes selle Austraalia elamuse nii imeliseks tegid. Aitäh teile kõigile! Aitäh kõigile teile, kes te olete olnud sõbraks. Loodan, et meie teed ristuvad kord kunagi veel..ükskõik, kus maailma otsas!
Thank you, Australia, for having me!
This is not a goodbye!
Katriin.
Comments
Post a Comment