Life may not be the party we hoped for, but while we’re here, we should dance.
Tere kaunist reede õhtut.
Usute või mitte, aga ma olen täna kodune. Ma tean, ma ise ka ei usuks, sest tegemist on vist esimese nädalavahetusega minu Sydney elus, kui ma ei kavatse välja minna. Selle asemel kõndisin töölt koju ning siis käisin veel 15. km jooksuringil. Nüüd peale pesu ja sööki on nii hea kodus tsillida. Tüdrukud on Newtownis ühe bändi kontserdil, seega saan rahulikult tsillida.
Möödas on pea 2 nädalat sellest ajast, kui viimati kirjutasin. Eelmisel reedel tegin peale tööd Charliega, kes siia eelmisel teisipäeval jõudis, paar siidrit. Seejärel liikusin Newtowni, kus pidin Matu ja Kristiga kokku saama. Madis ja Kristi olid nimelt Sydneys nädalavahetuseks. Neil läks veits aega, seega ootasin neid ühes baari, aga kuna neil läks lõpuks päris kaua aega, siis jõudsin juba 2 siidrit hinge alla panna. Lõpuks nad jõudsid ja oi kuidas sai siis jutustatud ja siidrit joodud. Ja shotte tehtud. Mingi hetk ühines ka Charlie meiega. Väljas oli muideks sel päeval mingi tormilaadne asi - vihma kallas täiega ja tugev tuul oli ning kleidiga oli päris jahe olla. Anyway, üks hetk läksid Matu ja Kristi koju ära ning me läksime Charliega Websteri teisele korrusele, kus üks hetk hakkab pidu pihta, ehk siis DJ hakkab mängima. Seejärel tahtis Charlie kodust läbi käia, et tööläpakas ära viia ning siis ma passisin seal veits üksinda kuni tulid Kadri ja Triin, No Kadri pani suht kohe minema, et mingi mehega kokku saada, aga ühel hetkel saabus ka Nick oma sõbraga sinna. Ülejäänud õhtu hängisingi nendega kuni kell sai umbes 2 ning Nick arvas, et ma peaks koju minema. Mina küll nii ei arvanud, aga noh, mind põhimõtteliselt sunniti taksosse ja saadeti koju. Fine siis.
Laupäeval magasin mõnusalt kella 12ni päeval. Vihma sadas endiselt. Sellegipoolest jalutasin üks hetk Newtowni, kus sain Kadriga kokku (ta ööseks ju meil koju ei jõudnud). Käisime burksi söömas ja siidrit joomas. Seejärel tulime koju, kus vajusime raskesse unne. 3. tunni möödudes üritasime end üles saada, aga see ei õnnestunud, nii et magasime veel tunnikese otsa. Lõpuks mõtlesime, et kui tahame miskit teha, võiks kargu alla ajada. Ma pidin Nickiga õhtusöögile minema, aga tüdrukutega peole minemine tundus palju ahvatlevam, seega canceldasin selle õhtusöögi ning läksime tüdrukutega hoopis poodi kesvamärjukese järgi. Kodus käisime pesus, tegime end korda ning tegime mitu vodka-soda-lime drinki jutustades samal ajal majakaaslastega ka. Kuskil südaöö paiku hakkasime Newtowni minema. Tahtsime viimase bussi peale minna, aga seda ei tulnud. Mingi Aussie tüüp ootas sama bussi, seega sheerisime taksot Newtowni. Marlbsis oli meeletu järts (nagu alati), aga kuna Kadri unustas oma ID kaardi koju ning läks sellele tagasi koju järgi, siis oli meil aega oodata. Olime umbes poole järtsi peal, kui Kadri tagasi jõudis. Kadri marssis siis kohe järtsi algusesse (nagu meil tavaks ikka on) ja saatis SMS'i, et me temaga ühinesime. Nii kui tema juurde läksime, hakkas mingi meie EES olev mees kobisema, et trügida ei tohi ja blabla. Mingi kuradi maailmaparandaja. Okei see selleks, aga ta faking KAEBAS BOUNCERILE ÄRA. Nagu mida kuradit?! 😅 Haige inimene. Bouncer saatis meid muidugi selle peale järjekorra lõppu. Oii ma olin nii kettas selle mehe peale. Kui ma oleks teda kuskil pärast näinud, ma oleks talle kallale ka läinud. Nii vihane olin lihtsalt.
Aga noh, õnneks Websteris on ka alati hea pidu ja Kadri ütles, et sellel oli raudselt põhjus, et me Marlbsi sisse ei saanud. Võib-olla oligi. Websteris polnud üldse ilusaid inimesi peale ÜHE ilusa mehe. Läksin mingi hetk jooki ostma baari ja siis see sama ilus mees tuli ja tegi mulle joogi välja ning hakkas juttu ajama. SCORE! Täiega tore mees oli ilusa šoti aktsendiga. Hiljem veel saatis ta mu veel nagu õige gentlemen koju ka. Nii et oli täitsa tore õhtu.
Pühapäeval tegin silmad lahti alles kell 12, kuigi olin lubanud juba kell 12 Nickiga brunchile minna. Ooooops. Aga no kella 13ks olin ilusasti valmis. Ta tuli ja korjas mu peale ning sõitsime siis kesklinna. Käisime the Rocksis ühes nunnus kohvikus hommikusöögil ja siis tsillisime ooperimaja lähedal pargis. Ilm oli megamõnus. Hiljem käisime veel ühes jäätisekohvikus kohvil ning look out pointis. Kuskil 18 ajal viskas ta mu koju ära. Kodus oli vaja teha ettevalmistused järgmiseks nädalaks, ehk siis tüüpiline pesu pesemine, söögi valmistamine, koristamine jne. Magama saime suhteliselt varakult isegi.
Esmaspäeva ja teisipäeva ma väga ei mäleta. Eks nad sellised tavalised õhtud olid.
Kolmapäeva päeval käisin Nickiga lõunal ja õhtul oli meil kontori official avamispidu. Ehk siis, kes veel aru pole saanud, TransferWise'i kontor on We Work ruumides. We Work pakub coworking space üle kogu maailma (USAs, Austraalias, Hiinas, Saksamaal, Kanadas, Brasiilias, Mehhikos, Indias jne). Vaata siia: https://www.wework.com/, Ja Martin Place'i oma Sydneys, kus meie kontor on, avati alles paar kuud tagasi. Peale meie ettevõtte on nendes ruumides mitmeid teisi start up firmasid, kokku on meid 3l korrusel umbes 600 inimest. Ja kolmapäeval oli siis avamispidu koos Sydneys oleva teise We Work hoone inimestega.
Kell kuus viisid bussid meid sinna teise hoonesse, mis oli HUGE. Süüa sai, tantsida sai ja avatud baarist sai korralikult kokteile lammutatud, Olime sunnitud ka mitmeid viina ja tequila shotte tegema. Hullult pull õhtu oli. Õhtu parim osa oli see, kui üks ilus Kanada kutt, kes meie hoones töötab, tuli juttu ajama, aga ta tundus mulle üli gay ja siis ma raiusin kogu aeg, et "sa oled raudselt gei, sa pead olema gei". Ja siis ta vastu, et "I'm gonna take you home right now and prove I'm not" Hahha. No needless to say, et ma ei läinud temaga koju. We Work üritus sai umbes südaöö paiku läbi, nii et me liikusime Wayne ja Amberi (meie office managerid) ja Charlie, Kadri ning veel paari inimesega ühte lähedal olevasse baari. Selleks ajaks olin ma liiga palju tequila shotte joonud, seega ei lasknud bouncer mind sisse. Damn. Otsustasime siis hoopis the Star kasiinosse minna. Seal ei leidnud ma oma ID kaarti üles. Mingi sada aastat otsisin. Lõpuks bouncerit enam ei huvitanud ja ta lasi mu niisama sisse. Seal serveeriti mulle küll drinke, no questions asked.
Mingi hetk tuli räme munch peale nii et läksime mingit Aasia toitu seal kasiinos sööma. Seal lendas mingi Aussie peale, kes meil toidu kinni plekkis ja juua ka veel ostis. Jälle vedas. Ta vist maksis meie takso Kadri juurde ka kinni. Nii kui taksost välja astusime, panin ma täiega käna, nii et mul on kaunis katkine põlv nüüd. Kadri üritas mind veel tohterdada ja kuna nalja sai nii palju, siis tõmbasin endale veel vee ka kurku, mis hakkas end nina kaudu väljutama. No real struggle oli see öö. Hahaha.
Hommikul enam nii naljakas polnud, kui kella 9ks tööle pidime minema. Tegime veel ühes kohvikus ühed kohvid ja hommikusöögi ning kontoris suht ainult ägisesime. Ma kõndisin mööda seinu ka, sest nägin täielik narts välja ja ei tahtnud ühtegi teist inimest näha, eriti seda kanadalast. Hahaaa. Õnneks sai üks hetk see ülipikk tööpäev siiski läbi ja sain koju ära minna. Kodus käisin pesus, sõin nagu loom ning läksin juba kell pool 9 magama.
Aaa ja täna, nüüd kui jooksmas käisin, KUKKUSIN MA JÄLLE. Nii et nüüd on mul MÕLEMAD põlved katki ja küünarnukk ka. No mul ikka juhtub.
Ahjaa, unustasin veel mainida, et minu siin olekut pikendati ja seega ma saan siin kuukese kauem olla JEEEE :) Nii et koju saabun alles 28.04. Lennupiletid sain juba ümber vahetatud, nii et see on confirmed.
Vaatame siis, mis homme (laupäeval) saab, aga neljapäeva õhtul lendan juba Perthi oma tupsusid üle vaatama. OOTAN! Ja peale Perthi lähen teen endale ühe tätoveeringu ka, aeg juba kinni pandud. Tatokas tuleb miski selline, mis jääb mulle Sydney eriti mõnusat aega meenutama 💕
P.S. Kahjuks ei teinud ma nende päevade jooksul mitte ainsamatki pilti, seega see postitus on üks pikk kuiv tekstijoru, sawwry!
Usute või mitte, aga ma olen täna kodune. Ma tean, ma ise ka ei usuks, sest tegemist on vist esimese nädalavahetusega minu Sydney elus, kui ma ei kavatse välja minna. Selle asemel kõndisin töölt koju ning siis käisin veel 15. km jooksuringil. Nüüd peale pesu ja sööki on nii hea kodus tsillida. Tüdrukud on Newtownis ühe bändi kontserdil, seega saan rahulikult tsillida.
Möödas on pea 2 nädalat sellest ajast, kui viimati kirjutasin. Eelmisel reedel tegin peale tööd Charliega, kes siia eelmisel teisipäeval jõudis, paar siidrit. Seejärel liikusin Newtowni, kus pidin Matu ja Kristiga kokku saama. Madis ja Kristi olid nimelt Sydneys nädalavahetuseks. Neil läks veits aega, seega ootasin neid ühes baari, aga kuna neil läks lõpuks päris kaua aega, siis jõudsin juba 2 siidrit hinge alla panna. Lõpuks nad jõudsid ja oi kuidas sai siis jutustatud ja siidrit joodud. Ja shotte tehtud. Mingi hetk ühines ka Charlie meiega. Väljas oli muideks sel päeval mingi tormilaadne asi - vihma kallas täiega ja tugev tuul oli ning kleidiga oli päris jahe olla. Anyway, üks hetk läksid Matu ja Kristi koju ära ning me läksime Charliega Websteri teisele korrusele, kus üks hetk hakkab pidu pihta, ehk siis DJ hakkab mängima. Seejärel tahtis Charlie kodust läbi käia, et tööläpakas ära viia ning siis ma passisin seal veits üksinda kuni tulid Kadri ja Triin, No Kadri pani suht kohe minema, et mingi mehega kokku saada, aga ühel hetkel saabus ka Nick oma sõbraga sinna. Ülejäänud õhtu hängisingi nendega kuni kell sai umbes 2 ning Nick arvas, et ma peaks koju minema. Mina küll nii ei arvanud, aga noh, mind põhimõtteliselt sunniti taksosse ja saadeti koju. Fine siis.
Laupäeval magasin mõnusalt kella 12ni päeval. Vihma sadas endiselt. Sellegipoolest jalutasin üks hetk Newtowni, kus sain Kadriga kokku (ta ööseks ju meil koju ei jõudnud). Käisime burksi söömas ja siidrit joomas. Seejärel tulime koju, kus vajusime raskesse unne. 3. tunni möödudes üritasime end üles saada, aga see ei õnnestunud, nii et magasime veel tunnikese otsa. Lõpuks mõtlesime, et kui tahame miskit teha, võiks kargu alla ajada. Ma pidin Nickiga õhtusöögile minema, aga tüdrukutega peole minemine tundus palju ahvatlevam, seega canceldasin selle õhtusöögi ning läksime tüdrukutega hoopis poodi kesvamärjukese järgi. Kodus käisime pesus, tegime end korda ning tegime mitu vodka-soda-lime drinki jutustades samal ajal majakaaslastega ka. Kuskil südaöö paiku hakkasime Newtowni minema. Tahtsime viimase bussi peale minna, aga seda ei tulnud. Mingi Aussie tüüp ootas sama bussi, seega sheerisime taksot Newtowni. Marlbsis oli meeletu järts (nagu alati), aga kuna Kadri unustas oma ID kaardi koju ning läks sellele tagasi koju järgi, siis oli meil aega oodata. Olime umbes poole järtsi peal, kui Kadri tagasi jõudis. Kadri marssis siis kohe järtsi algusesse (nagu meil tavaks ikka on) ja saatis SMS'i, et me temaga ühinesime. Nii kui tema juurde läksime, hakkas mingi meie EES olev mees kobisema, et trügida ei tohi ja blabla. Mingi kuradi maailmaparandaja. Okei see selleks, aga ta faking KAEBAS BOUNCERILE ÄRA. Nagu mida kuradit?! 😅 Haige inimene. Bouncer saatis meid muidugi selle peale järjekorra lõppu. Oii ma olin nii kettas selle mehe peale. Kui ma oleks teda kuskil pärast näinud, ma oleks talle kallale ka läinud. Nii vihane olin lihtsalt.
Aga noh, õnneks Websteris on ka alati hea pidu ja Kadri ütles, et sellel oli raudselt põhjus, et me Marlbsi sisse ei saanud. Võib-olla oligi. Websteris polnud üldse ilusaid inimesi peale ÜHE ilusa mehe. Läksin mingi hetk jooki ostma baari ja siis see sama ilus mees tuli ja tegi mulle joogi välja ning hakkas juttu ajama. SCORE! Täiega tore mees oli ilusa šoti aktsendiga. Hiljem veel saatis ta mu veel nagu õige gentlemen koju ka. Nii et oli täitsa tore õhtu.
Pühapäeval tegin silmad lahti alles kell 12, kuigi olin lubanud juba kell 12 Nickiga brunchile minna. Ooooops. Aga no kella 13ks olin ilusasti valmis. Ta tuli ja korjas mu peale ning sõitsime siis kesklinna. Käisime the Rocksis ühes nunnus kohvikus hommikusöögil ja siis tsillisime ooperimaja lähedal pargis. Ilm oli megamõnus. Hiljem käisime veel ühes jäätisekohvikus kohvil ning look out pointis. Kuskil 18 ajal viskas ta mu koju ära. Kodus oli vaja teha ettevalmistused järgmiseks nädalaks, ehk siis tüüpiline pesu pesemine, söögi valmistamine, koristamine jne. Magama saime suhteliselt varakult isegi.
Esmaspäeva ja teisipäeva ma väga ei mäleta. Eks nad sellised tavalised õhtud olid.
Kolmapäeva päeval käisin Nickiga lõunal ja õhtul oli meil kontori official avamispidu. Ehk siis, kes veel aru pole saanud, TransferWise'i kontor on We Work ruumides. We Work pakub coworking space üle kogu maailma (USAs, Austraalias, Hiinas, Saksamaal, Kanadas, Brasiilias, Mehhikos, Indias jne). Vaata siia: https://www.wework.com/, Ja Martin Place'i oma Sydneys, kus meie kontor on, avati alles paar kuud tagasi. Peale meie ettevõtte on nendes ruumides mitmeid teisi start up firmasid, kokku on meid 3l korrusel umbes 600 inimest. Ja kolmapäeval oli siis avamispidu koos Sydneys oleva teise We Work hoone inimestega.
 |
| Pyrmont We Work office |
Kell kuus viisid bussid meid sinna teise hoonesse, mis oli HUGE. Süüa sai, tantsida sai ja avatud baarist sai korralikult kokteile lammutatud, Olime sunnitud ka mitmeid viina ja tequila shotte tegema. Hullult pull õhtu oli. Õhtu parim osa oli see, kui üks ilus Kanada kutt, kes meie hoones töötab, tuli juttu ajama, aga ta tundus mulle üli gay ja siis ma raiusin kogu aeg, et "sa oled raudselt gei, sa pead olema gei". Ja siis ta vastu, et "I'm gonna take you home right now and prove I'm not" Hahha. No needless to say, et ma ei läinud temaga koju. We Work üritus sai umbes südaöö paiku läbi, nii et me liikusime Wayne ja Amberi (meie office managerid) ja Charlie, Kadri ning veel paari inimesega ühte lähedal olevasse baari. Selleks ajaks olin ma liiga palju tequila shotte joonud, seega ei lasknud bouncer mind sisse. Damn. Otsustasime siis hoopis the Star kasiinosse minna. Seal ei leidnud ma oma ID kaarti üles. Mingi sada aastat otsisin. Lõpuks bouncerit enam ei huvitanud ja ta lasi mu niisama sisse. Seal serveeriti mulle küll drinke, no questions asked.
Mingi hetk tuli räme munch peale nii et läksime mingit Aasia toitu seal kasiinos sööma. Seal lendas mingi Aussie peale, kes meil toidu kinni plekkis ja juua ka veel ostis. Jälle vedas. Ta vist maksis meie takso Kadri juurde ka kinni. Nii kui taksost välja astusime, panin ma täiega käna, nii et mul on kaunis katkine põlv nüüd. Kadri üritas mind veel tohterdada ja kuna nalja sai nii palju, siis tõmbasin endale veel vee ka kurku, mis hakkas end nina kaudu väljutama. No real struggle oli see öö. Hahaha.
Hommikul enam nii naljakas polnud, kui kella 9ks tööle pidime minema. Tegime veel ühes kohvikus ühed kohvid ja hommikusöögi ning kontoris suht ainult ägisesime. Ma kõndisin mööda seinu ka, sest nägin täielik narts välja ja ei tahtnud ühtegi teist inimest näha, eriti seda kanadalast. Hahaaa. Õnneks sai üks hetk see ülipikk tööpäev siiski läbi ja sain koju ära minna. Kodus käisin pesus, sõin nagu loom ning läksin juba kell pool 9 magama.
Aaa ja täna, nüüd kui jooksmas käisin, KUKKUSIN MA JÄLLE. Nii et nüüd on mul MÕLEMAD põlved katki ja küünarnukk ka. No mul ikka juhtub.
Ahjaa, unustasin veel mainida, et minu siin olekut pikendati ja seega ma saan siin kuukese kauem olla JEEEE :) Nii et koju saabun alles 28.04. Lennupiletid sain juba ümber vahetatud, nii et see on confirmed.
Vaatame siis, mis homme (laupäeval) saab, aga neljapäeva õhtul lendan juba Perthi oma tupsusid üle vaatama. OOTAN! Ja peale Perthi lähen teen endale ühe tätoveeringu ka, aeg juba kinni pandud. Tatokas tuleb miski selline, mis jääb mulle Sydney eriti mõnusat aega meenutama 💕
P.S. Kahjuks ei teinud ma nende päevade jooksul mitte ainsamatki pilti, seega see postitus on üks pikk kuiv tekstijoru, sawwry!
Comments
Post a Comment