Sunburnt but happy

Päikselised tervitused Sydneyst!

Olen kõigest 4 päeva Austraalias tagasi olnud, kuid juba tunnen, et ma ei taha siit enam kunagi lahkuda. Võib-olla, kui siin ilmad "külmemaks" lähevad, siis on kergem tagasi Eestisse minna, aga eks seda ole näha.

Nädalavahetus oli lihtsalt niivõrd mõnus ja rannas sõpradega istudes oli tunne, et this is where I belong.

Reedel ma suurt midagi peale tööd enam ei teinud. Käisin väiksel jooksutiirul Ooperimaja juures ja siis vedelesin voodis. Kuna jetlag andis veel korralikult tunda, jäin suhteliselt kiiresti magama ning ärkasin alles 12h hiljem. 

Laupäeva hommikul käisin hommikust söömas ja seejärel sain Kadriga (töökaaslane Eestist) kokku, kes tahtis Manley Beachile minna oma stardinumbrile järgi. Ta nimelt võttis osa 1km ujumisvõistlusest, mis toimus järgmisel päeval. Kui randa jõudsime ja Kadri oma asjad kätte sai, mõtles ta, et teeb kiire warm up ujumise ning ütles, et tal läheb max 40 minutit. Mul polnud päevitusriideid kaasas, aga mõtlesin, et vast kannatab selle 30. minutit ilma päikesekreemi ja proper rannariiete ära. Koorisin siis end aluspesu väele ja lootsin, et inimesed ei märka mu paljas pepsi. 30. minutist sai aga 1.5h ning vahepeal mõtlesin ma juba vetelpäästjat kutsuma minna, et äkki on Kadriga miskit juhtunud. Lõpuks ta aga sealt veest välja tuli, kuid selleks ajaks tundusin ma, et olen päikesepistet saamas ning võtsin praami ja sõitsin koju tagasi. Hotelli jõudes nägin ma, kuidas päikesepõletus hakkab ilmnema. Tulemus oligi käes - olin lobster valmis.

Seejärel võttis ühendust Marten, kes on siin Austraalias juba üle kahe aasta elanud, enne seda veel Kambodzas töötanud ja Uus-Meremaal elanud. Marten elab kohe üle harbour bridge ehk siis teisel pool silda. Trippisin bussiga sinna (bussiliiklus on siin mõnusalt kiire ja mugav!). Marten tegi slow-cookeriga süüa + veel grillis jõhkralt liha. Jutustasime ja sõime kuniks saabusid ta korterikaaslased ja sõbrad, Seal oli nii austraallasi, ameeriklasi, britte, kuid muidugi ei puudunud ka eestlased. Pidime veel edasi Sydney peale välja tulema, aga noh, kella 2ks öösel olime me piisavalt väsinud kõik, nii et ma võtsin takso ja sõitsin hotelli tagasi. Taksosõit oli ka tore, jutustasin türklasest taksojuhiga teemadel Trump, immigratsioon ja terrorism.

Pühapäeva hommik möödus enamasti magades ja mitte midagi tehes. Nautisin konditsioneeri võlusid. Lõpuks, kella 3 paiku, võtsin end kokku ja trippisin jälle Marteni juurde, kust siis autoga edasi randa sõitsime. Käisime Freshwaters'is, mis pidi olema üks ilusamaid randu Sydneys. Kuna eelmisest päevast oli korralik sunburn, veetsin ma enamik aega päikesevarju all. Käisin lõpuks ise ka ookeanis ära. Lained olid jõhkrad! Vahepeal käisin lainete all nii, et silmad-suu ja nina olid soolast vett täis. Surfarite eest pidi ka hoiduma, sest need peaaegu, et sõitsid meist üle vahepeal.

Õhtul kell 8, kui tagasi linna jõudsin ja hotelli kõndisin, nautisin seda sooja õhku ja mõtlesin, et how the hell am I going to leave this amazing city. Hotellis pakkisin jälle oma kohvri kokku ja keerasin magama.

Hommikul kiire hommikusöök ja check out. Tööl saime teada, et meie maja pole ikka veel sissekolimiseks valmis ja seega pidime uuesti uude hotelli sisse checkima. Millegipärast olid kõik hotellid Sydneys bookitud ja seega jagame Kadriga 2 ööd tuba Mercure hotellis. Suht fancy hotell, so I don't really mind..