No one looks back on their life and remembers the nights they had plenty of sleep
Oh my, milline unevõlg mul on. Nädalavahetus oli veidi peone ja see nädal olen pidanud ka eriti varakult ärkama. Lisaks on mul mingi tore kurguvalu ja silmad kipitavad pidevalt, seda siis ilmselt konditsioneeri tõttu, mis iga päev bussis peale puhub. Täna hakkas bussis nii külm, et tulin mitu peatust varem maha, sest mul olid nii hullud külmavärinad lihtsalt. Õues on 26 kraadi ja bussis mingi 15 - karta on, et nii jääb haigeks.
Aga anyway, nädala sees vist midagi märkimisväärset ei juhtunud. Vähemalt ma ei mäleta, et midagi erilist oleks toimunud/juhtunud.
Nädalavahetusel oli plaan sõita linnast välja ja minna campima, aga reedel keeras ilm nii ära, et otsustasime selle mineku tulevikku lükata. Terve päeva sadas korralikku paduvihma, aga meil siin kontoris oli tore seda kõike 15. korruselt vaadata. Pealegi saabus reede hommikul Tallinnast veel üks töökaaslane - Pirgit - ja seda tuli meil ikka Proseccoga tähistada. Lõpuks kukkus kell 5 ja tööpäeva lõppu tähistasime siidriga, mida tegelikult saab juba kontoris alates kella 14st, aga noh, me oleme ikka korralikud tööinimesed ja enne kella viit alkoholi tarbima ei hakka.
Tegin tüdrukutega ühe siidri ja siis lippasin bussile. Einoh, see oli maailma kõige kauem kestev bussisõit. Ma polnud siiani veel kordagi reedel pidanud bussiga koju minema ja hea, et varem seda teinud polnud. Tänavad olid lihtsalt nii umbes, et buss sõitis kokku mingi 1,5h. Ma oleks jala ka kiiremini koju saanud, aga no mis sa teed.
Kodus vahetasin kiiresti riided ja siis tuli juba Marten ning võtsime tee Parramattasse. Seal olid Marteni sõbrad, kes elavad mingis luxkorteris, kus all on faking spaa. Ma muidugi sauna/ujumisriideid kaasa ei võtnud (kuna pidime otse peole minema hiljem), seega passisin niisama bassu ääres kuniks mehed saunatasid. Aga mul oli pudel veini ja seega igav ei hakanud. Lõpuks sai meestel saunatatud ning aeg oli tagasi linna sõita. Mina ei tea, kuidas Marten viitsis edasi-tagasi kokku 2h sõita, aga ju siis oli sauna nii kangesti vaja minna.
Parkisime auto minu maja ette, tegime toas veel ühe dringi, rääkisime majakaaslasega Tšernobõlist ja siis tellisime Uberi ning sõitsime Newtowni. Newtown on jala meie majast mingi 20 minutit ja see on Sydneys uus hip peolinnaosa. Umbes nagu Tallinnas Kalamaja. Küsisime taksojuhilt, et mis oleks parim koht kuhu minna ja ta ütles, et Marlborough hotell on kõige popim koht. Seda ta oli - järts oli metsik. Seega otsustasime kõrval baaris enne paar drinki teha. Paarist dringist sai mitu ja Marbsi jõudsime ainult mingi 10ks minutiks. Mingi hetk tuli Martenil selline kebabiisu, et ta ei kannatanud enam klubis olla. Ma oleks võinud küll tantsida veel ja üllatus-üllatus minul polnudki kebabi isu. Järgmine kord peab ikka naistega välja minema, siis on lootust, et saab tantsida ka.
Võtsime siis kolm kebabi, seejärel Uberi ning sõitsime minu juurde. Kebab oli vist nii toitev, sest peale selle söömist me mõlemad poss out'isime, sest kumbki ei mäleta reaalselt magama jäämist 😁
For unknown reason ärkasime järgmisel päeval juba kell 8 hommikul. Koristasin kebabi riismed põrandalt (mingid loomad olid vist öösel kebabi õginud 😛) ja võtsime suuna Royal National Park'i Wattamolla randa. Enne veel avastasin, et olen oma Revolut kaardi ära kaotanud 😭. Helistasin küll Uberi juhile, aga ta ütles, et tema autos seda polnud. Enne korjasime veel Heigo ja Argo ka peale ning peale kiiret McDonaldsis käiku võis sõit alata. Sõitsime ikka päris kaua, aga meil olid külmad siidrid, hea muusika ja need vaated lootusele. Amazing! Randa läksime ikka nagu korralikud rannalised - purrbag'ide (lebokottide), päikesevarju, esky'dega ja siidri-õluga. Mingi hetk liitusid veel Siim ja Jackie (ta aussi naine) ning veetsime kohe mitu tundi mõnusalt seal rannas. Lubatud vihmast ja tormist polnud mingit märki, tänks ilmateade!
Üks hetk uinusime (nagu rannalistele kohane) ja ärkasime selle peale, et vihma hakkas pisut tibutama. Oli aeg asjad pakkida ja tagasi linna liikuda. Poisid viskasid mu koju ära, kus pidin kiiresti pesus käima, et nad saaksid mu uuesti peale võtta ja saaksime night out vol 2 teha. Kodus juhtus aga nii, et pesus käisin küll tublisti ära, aga siis mõtlesin korra pikali visata ja noh.. teate vist isegi, mis edasi sai.
Järgmisel hetkel ärkasin umbes 2h hiljem, sest keegi helistas paaniliselt. Oooops! Õnneks suurem asi (pesuskäik) oli tehtud, nii et väga kaua mul ei läinudki, et valmis saada. Vahepeal olid tüdrukud ka koju jõudnud, nii et enne minekut jõudsin veel nendega ka pisut muljetada.
Edasi läksime Marteni juurde North Sydneysse, kus Argo kohe tahatuppa magama vajus ning meie kolmekesi võtsime eestlastele kohaselt viina ja rääkisime ikka väga deep'idel teemadel. Kui alkohol otsa sai, võtsime takso ning sõitsime linna, kus ühes klubis pidi olema mingi väga hea pidu, kus keegi oma sünnipäeva tähistas. Enne käisime veel korra McDonaldsis - kusjuures see oli kell 23 õhtul ning ühtlasi ka esimene kord, kui ma sel päeval sõin.
No see pidu, kuhu läksime oli küll kohutav! Esiteks, ei saanud seda kohta klubiks nimetada. Alumine korrus oli mingi baari-laadne asi, kus olid suured telekad spordi vaatamiseks, aga samas ka kasiinomasinad. Ülemisel korrusel oli väike tantsuplats DJga, väike baar ja siis mingi VIP ala. Suht rott koht oli. Templi asemel joonistati veel markeriga peenis ka käe peale. What. Klubis sai muidugi eestlastele kohaselt veidi draamat, aga õnneks kõik laabus ja lahku mindi sõpradena.
Ma ei jaksanud koju trippida ning Marten pakkus lahkelt oma kodu, kuhu crashida. Pühapäev oli täielik tühi päev. Käisime küll hommikul Jacki ja tema tüdrukuga hommikust söömas ühes tsillis kohas, aga ülejäänud päeva veetsime teleka ees. Kokku vaatasime 4 erinevat filmi. Vahepeal käisin kodus pesus ja riideid vahetamas, sest nägin oma kontsakingade ja peoriietega nagu rääbakas välja. Seejärel vaatasime veel kahte filmi.
Esmaspäeval oli ikka väga rets väsimus ja ma pidin juba kella 8ks tööle minema. Võtsin omleti ja kohvi, sõin need kontoris arvuti taga ära ning alustasin tööd. Terve päeva mõtlesin, et no ma ei pea enam vastu ja vajan und. Kuidagi ikka kannatasin ära ning viitsisin peale tööd isegi jala koju minna.
Kodus olin veel ekstra tubli - tegin nädala jagu süüa, koristasin ülemise korruse ära ning pesin pesu. Ajasin veel Vladi ja ta naisega pikalt juttu ning siis umbes 22 ajal katsusin magama ära minna. Und muidugi ei tulnud ja seega oli teisipäeva hommikul veel suurem väsimus.
Peale tööd sain aga kokku JANETIGA! 💓 Janetil on Eestist vanemad külas, kellega ta siin idakalda trippi teeb ja eile olid nad Sydneys. Käisime Janeti ja ta übercoolide vanematega Ooperi maja juures söömas. Söögi kõrvale läks muidugi 3 pudelit veini ja ohtralt jutustamist. Õhtu lõpuks tegime veel bridge walk'i ning siis oli aeg goodbye öelda. Õnneks muidugi mitte kauaks, sest varsti näeme uuesti ja seda juba Perthis.
Perthist rääkides - ma ostsin eile lennupiletid ära, nii et lendan 30. märtsil Perthi ja tagasi siia 4ndal aprillil. Rainer ja Enni pakkusid mulle nii armsasti enda majas vaba tuba, nii et elamisega muret pole. Oi, kui excited ma olen, et saan lõpuks kõiki näha!
Aga anyway, nädala sees vist midagi märkimisväärset ei juhtunud. Vähemalt ma ei mäleta, et midagi erilist oleks toimunud/juhtunud.
Nädalavahetusel oli plaan sõita linnast välja ja minna campima, aga reedel keeras ilm nii ära, et otsustasime selle mineku tulevikku lükata. Terve päeva sadas korralikku paduvihma, aga meil siin kontoris oli tore seda kõike 15. korruselt vaadata. Pealegi saabus reede hommikul Tallinnast veel üks töökaaslane - Pirgit - ja seda tuli meil ikka Proseccoga tähistada. Lõpuks kukkus kell 5 ja tööpäeva lõppu tähistasime siidriga, mida tegelikult saab juba kontoris alates kella 14st, aga noh, me oleme ikka korralikud tööinimesed ja enne kella viit alkoholi tarbima ei hakka.
 |
| Käib töö ja vile käsikäes |
Tegin tüdrukutega ühe siidri ja siis lippasin bussile. Einoh, see oli maailma kõige kauem kestev bussisõit. Ma polnud siiani veel kordagi reedel pidanud bussiga koju minema ja hea, et varem seda teinud polnud. Tänavad olid lihtsalt nii umbes, et buss sõitis kokku mingi 1,5h. Ma oleks jala ka kiiremini koju saanud, aga no mis sa teed.
Kodus vahetasin kiiresti riided ja siis tuli juba Marten ning võtsime tee Parramattasse. Seal olid Marteni sõbrad, kes elavad mingis luxkorteris, kus all on faking spaa. Ma muidugi sauna/ujumisriideid kaasa ei võtnud (kuna pidime otse peole minema hiljem), seega passisin niisama bassu ääres kuniks mehed saunatasid. Aga mul oli pudel veini ja seega igav ei hakanud. Lõpuks sai meestel saunatatud ning aeg oli tagasi linna sõita. Mina ei tea, kuidas Marten viitsis edasi-tagasi kokku 2h sõita, aga ju siis oli sauna nii kangesti vaja minna.
Parkisime auto minu maja ette, tegime toas veel ühe dringi, rääkisime majakaaslasega Tšernobõlist ja siis tellisime Uberi ning sõitsime Newtowni. Newtown on jala meie majast mingi 20 minutit ja see on Sydneys uus hip peolinnaosa. Umbes nagu Tallinnas Kalamaja. Küsisime taksojuhilt, et mis oleks parim koht kuhu minna ja ta ütles, et Marlborough hotell on kõige popim koht. Seda ta oli - järts oli metsik. Seega otsustasime kõrval baaris enne paar drinki teha. Paarist dringist sai mitu ja Marbsi jõudsime ainult mingi 10ks minutiks. Mingi hetk tuli Martenil selline kebabiisu, et ta ei kannatanud enam klubis olla. Ma oleks võinud küll tantsida veel ja üllatus-üllatus minul polnudki kebabi isu. Järgmine kord peab ikka naistega välja minema, siis on lootust, et saab tantsida ka.
Võtsime siis kolm kebabi, seejärel Uberi ning sõitsime minu juurde. Kebab oli vist nii toitev, sest peale selle söömist me mõlemad poss out'isime, sest kumbki ei mäleta reaalselt magama jäämist 😁
For unknown reason ärkasime järgmisel päeval juba kell 8 hommikul. Koristasin kebabi riismed põrandalt (mingid loomad olid vist öösel kebabi õginud 😛) ja võtsime suuna Royal National Park'i Wattamolla randa. Enne veel avastasin, et olen oma Revolut kaardi ära kaotanud 😭. Helistasin küll Uberi juhile, aga ta ütles, et tema autos seda polnud. Enne korjasime veel Heigo ja Argo ka peale ning peale kiiret McDonaldsis käiku võis sõit alata. Sõitsime ikka päris kaua, aga meil olid külmad siidrid, hea muusika ja need vaated lootusele. Amazing! Randa läksime ikka nagu korralikud rannalised - purrbag'ide (lebokottide), päikesevarju, esky'dega ja siidri-õluga. Mingi hetk liitusid veel Siim ja Jackie (ta aussi naine) ning veetsime kohe mitu tundi mõnusalt seal rannas. Lubatud vihmast ja tormist polnud mingit märki, tänks ilmateade!
Üks hetk uinusime (nagu rannalistele kohane) ja ärkasime selle peale, et vihma hakkas pisut tibutama. Oli aeg asjad pakkida ja tagasi linna liikuda. Poisid viskasid mu koju ära, kus pidin kiiresti pesus käima, et nad saaksid mu uuesti peale võtta ja saaksime night out vol 2 teha. Kodus juhtus aga nii, et pesus käisin küll tublisti ära, aga siis mõtlesin korra pikali visata ja noh.. teate vist isegi, mis edasi sai.
Järgmisel hetkel ärkasin umbes 2h hiljem, sest keegi helistas paaniliselt. Oooops! Õnneks suurem asi (pesuskäik) oli tehtud, nii et väga kaua mul ei läinudki, et valmis saada. Vahepeal olid tüdrukud ka koju jõudnud, nii et enne minekut jõudsin veel nendega ka pisut muljetada.
Edasi läksime Marteni juurde North Sydneysse, kus Argo kohe tahatuppa magama vajus ning meie kolmekesi võtsime eestlastele kohaselt viina ja rääkisime ikka väga deep'idel teemadel. Kui alkohol otsa sai, võtsime takso ning sõitsime linna, kus ühes klubis pidi olema mingi väga hea pidu, kus keegi oma sünnipäeva tähistas. Enne käisime veel korra McDonaldsis - kusjuures see oli kell 23 õhtul ning ühtlasi ka esimene kord, kui ma sel päeval sõin.
No see pidu, kuhu läksime oli küll kohutav! Esiteks, ei saanud seda kohta klubiks nimetada. Alumine korrus oli mingi baari-laadne asi, kus olid suured telekad spordi vaatamiseks, aga samas ka kasiinomasinad. Ülemisel korrusel oli väike tantsuplats DJga, väike baar ja siis mingi VIP ala. Suht rott koht oli. Templi asemel joonistati veel markeriga peenis ka käe peale. What. Klubis sai muidugi eestlastele kohaselt veidi draamat, aga õnneks kõik laabus ja lahku mindi sõpradena.
Ma ei jaksanud koju trippida ning Marten pakkus lahkelt oma kodu, kuhu crashida. Pühapäev oli täielik tühi päev. Käisime küll hommikul Jacki ja tema tüdrukuga hommikust söömas ühes tsillis kohas, aga ülejäänud päeva veetsime teleka ees. Kokku vaatasime 4 erinevat filmi. Vahepeal käisin kodus pesus ja riideid vahetamas, sest nägin oma kontsakingade ja peoriietega nagu rääbakas välja. Seejärel vaatasime veel kahte filmi.
Esmaspäeval oli ikka väga rets väsimus ja ma pidin juba kella 8ks tööle minema. Võtsin omleti ja kohvi, sõin need kontoris arvuti taga ära ning alustasin tööd. Terve päeva mõtlesin, et no ma ei pea enam vastu ja vajan und. Kuidagi ikka kannatasin ära ning viitsisin peale tööd isegi jala koju minna.
Kodus olin veel ekstra tubli - tegin nädala jagu süüa, koristasin ülemise korruse ära ning pesin pesu. Ajasin veel Vladi ja ta naisega pikalt juttu ning siis umbes 22 ajal katsusin magama ära minna. Und muidugi ei tulnud ja seega oli teisipäeva hommikul veel suurem väsimus.
Peale tööd sain aga kokku JANETIGA! 💓 Janetil on Eestist vanemad külas, kellega ta siin idakalda trippi teeb ja eile olid nad Sydneys. Käisime Janeti ja ta übercoolide vanematega Ooperi maja juures söömas. Söögi kõrvale läks muidugi 3 pudelit veini ja ohtralt jutustamist. Õhtu lõpuks tegime veel bridge walk'i ning siis oli aeg goodbye öelda. Õnneks muidugi mitte kauaks, sest varsti näeme uuesti ja seda juba Perthis.
 |
| Kalli Janetiga 💓 |
Perthist rääkides - ma ostsin eile lennupiletid ära, nii et lendan 30. märtsil Perthi ja tagasi siia 4ndal aprillil. Rainer ja Enni pakkusid mulle nii armsasti enda majas vaba tuba, nii et elamisega muret pole. Oi, kui excited ma olen, et saan lõpuks kõiki näha!
Comments
Post a Comment