New Year, New Adventures

Tere kõigile!

See blogi hakkas tolmu koguma alates 2015. aasta juunikuust, kui pakkisin oma 2 kohvrit ja lahkusin Austraaliast. Tol korral läks elu Eestis nii kiiresti edasi, et lõpusõnad jäidki kirjutamata. Ma ei saanud suurt palju ka kirjutada, kuna tahtsin perekonda kojutulekuga üllatada ning seega jäid minu Singapuri mälestused ainult minu pähe (ja fotodele). See selleks. Arvasin, et minu ja Austraaliaga on kõik, kuid elul on hämmastav viis meid üllatada ja seda just siis, kui seda kõige vähem oodata oskame.

Kaks kuud peale Austraaliast tagasi jõudmist alustasin tööd sel ajal idufirmast alguse saanud, kuid jõudsalt kasvavas ettevõttes nimega TransferWise. Nüüd, poolteist aastat hiljem, töötan endiselt TransferWise's (minu puhul on see uskumatu, sest rutiini ma ei talu ning kõige kauem olen ühe ettevõtte jaoks töötanud järjest 8 kuud). 

2016. aasta oli täis õnnelikke hetki, kuid oli minu jaoks ka kõige raskem aasta mu senises elus. Just siis, kui elu ei näidanud armu ning meel oli kurb saatis universum mulle kingituse. Nimelt läksin ma ühel hallil sügispäeval kontorisse, kui mind kutsus mind endaga rääkima Team Lead Gerli. Mõtlesin esmalt, et mis jamaga ma nüüd hakkama olen saanud, kuid tema esimene küsimus oli hoopis: "Katriin, mis sa arvad, kas sa tahaksid minna kaheks kuuks Austraaliasse tööle?". Say no more, ma olin seal samas sekundi pealt nõus. Mäletan, kuidas ma sel samal õhtul peale tööd koju kõndisin, tähistaevast vaatasin ja südamest universumit tänasin.

Detsembri alguses alustasin viisa paberimajandusega. Teada-tuntud Austraalia bürokraatia - nii lihtsalt siin elus neid viisasid ei saa. Seda enam, et olin juba varem Austraalias Working Holiday viisaga olnud ning seda ma enam kolmandat korda taotleda ei saanud. Tuli avaldus anda sisse Temporary Work Highly-skilled Specialist viisale. Oi-oi, kui palju pabereid ma kogusin ja sisse skännisin. Õnneks Austraalia immigratsioon mind sel korral nii palju ei kiusanud ning kaua oodata ei lasknud - kõigest nädal hiljem potsatas mu postkasti kiri, et mulle on väljastatud viisa. Tegin rõõmutantsu. Naljakas kokkusattumus on see, et peale esimest Austraalias veedetud aastat kandideerisin 2. aasta viisale ning ootasin 2 kuud enne kui 12. detsembril 2014 mulle viisa väljastati. Ka sel korral sain viisa just 12. detsembril.

Nüüd, kõigest kuu aja pärast, täpsemalt 31. jaanuaril lendangi ma tagasi oma teisele kodumaale. Olen elevil, sest sel korral ei maandu ning asu ma ajutiselt elama mitte Perthis vaid hoopiski Sydneys. Oleks ju tore olnud küll Perthi minna ja kõiki kalleid inimesi igapäevaselt näha, kuid samas olen rahul, et meie kontor Sydneys asub - ma pole seal nimelt rohkem kui pool päeva veetnud ning seega on see linn mulle täiesti tundmatu ja uus. Ja tundmatu ning uus mulle meeldib. Pealegi on mul võetud selle aja jooksul nädalake puhkust, et saaksin oma kallite inimeste näod Pethis üle vaadata. Päris üksi ma nüüd ka pole - näiteks saabub Kristel juba nädalake hiljem Sydneysse ning kuigi tema tripib edasi ja hakkab nautima Working Holiday viisa võlusid, saame me siiski ka koos natuke linna avastada. Pealegi peaksid minuga peagi liituma teised TransferWise töötajad.

Austraaliasse, täpsemalt Sydneysse, jään ka kaheks kuuks ning tagasilennu piletid on ostetud 6. aprilliks. Seekordne Austraalia saab olema hoopis teistsugune, kui need 2 aastat, mis ma 2013-2015. aastal seal veetsin ning ma ei jõua ära oodata, et saaksin juba varbad sooja rannaliiva susata.

2014. aasta märts/aprill Sydneys

Kirjutan peaegi jälle - siis kui aeg on lähemal.

Kallid.