Back in Australian life (aka work & parties)

No tereeeeee!

Nagu ma eelmises postituses kirjutasin, jõudsin 24nda jaanuari hommikul Perthi. Sellele eelnes 2. tunnine ooteaeg Singapuris Changi lennujaamas ja siis 5h lendu Perthi. Lennukis istus minu koha peal mingi naine oma lapsega, aga ma mõtlesin, et savi, ei hakka neilt seda aknakohta ära võtma. Kuna mul oli ropult külm ka, siis tunduski hea mõte vahekäigu juures olla, kus oli veits soojem. Loomulikult tekki jälle ei antud. On ikka odavlennufirmad. Järgmine kord võtan oma enda suure suleteki kaasa ja proovigu nad mul keelata seda pardale võtmast. Magada oli võimatu, sest ainult tudisesin seal. Korra isegi tuli uni, aga just siis oli sellel lapsel vetsu vaja minna ja siis nad äratasid mu üles, et ma nad mööda laseksin. No mis seal ikka. Austraalia pinda puudutasin hommikul kell 7.40. Imekombel tuli minu kohver esimesena ja sain kiiresti immigratsiooni minna. Ma ei tea, ma olen ikka megakahtlane nende jaoks vist, sest jälle võeti mind kõrvale ja küsitleti. Õnneks kõik neile sobis ja siis saadeti mind edasi turvakontolli. Loomulikult võeti mind kõrvale ja vaadati mu kotid üle. Midagi nad ei leidnud..mitte, et ma oleks midagi ebaseaduslikku üle smuugeldanud. Suundusin kohe lennujaama bussi peale, mis viis mind siselendude terminali, kust väljus buss linna poole. Ma jäin bussis kohe nokki, aga ärkasin 2 minutit hiljem metsiku paugu peale, nimelt oli mu ratastel kohver bussis rändama läinud. Ooops! Rohkem magama ei julgenud jääda. Nii siis jõudsingi ma lõpuks 9 paiku kesklinna, kus käisin kibekiiresti toidupoes. Kodus kallutasin alla energiajoogi, viskasin riided pessu, kasisin ennast ka ja läksin tööle.

Tööl nägin esimese inimesena oma lemmiktöökaaslast Shauni. Laura (ülemus) küsis mind nähes, et mis ma tööl teen. Ta nimelt arvas, et oli mulle päeva vabaks andnud. Noh, oleks võinud anda, aga olin juba kohal ja retsi raha valmis teenima. Vahepeal oli Squire'sse uus töövorm tulnud. Nimelt olid kõikide ilusad mustad triiksärgid ümber vahetatud hallide T-särkide vastu. Baari sobivad need megahästi, aga restorani? Don't think so. Vähemalt pole nii palav enam. Eriti tore kiri on rinnal: TODAY I SERVE, TOMORROW I LEAD. Jap, ikka aeg-ajalt tuleb klientidelt mingeid kommentaare, et "väga ambitsioonikas" jne. 

Ma ausalt öeldes seda tööpäeva väga ei mäleta, üldse on mul viimasel ajal meenutamisega probleeme. Tööpäevad mööduvad kuidas mullis olles. Igatahes sel laupäeval lõpetasin kell 9, läksin kiiresti koju riideid vahetama, võtsin takso ja sõitsin Matu juurde, kus korjasin peale Matu ja Raidu. Edasi sõitsime Ivari sünnipäevale Ballajurasse. Ma mõtlesin kogu aeg, et sünnipäev algas kell 8 ja ma jäin ainult natuke üle tunni hiljaks, aga kohale jõudes selgus, et sünnipäev käis juba kella 5st saadik. ooooops. Sünnipäeval oli tore, tore pidu toredate inimestega :) Muidu oli plaan ikka öösel koju minna, sest järgmisel päeval oli vaja tööle minna. Leppisin mingi hetk isegi Magnusega kokku, et ta viskab mu koju ära mingi aeg. Aga viimane asi, mida ma mäletan, on see, et istusime diivanil ja ajasime juttu ja järgmine hetk kui silmad lahti tegin, oli kell 8 hommikul ja ma olin seal samal diivani. Reisiväsimus jõudis vist järgi ja olin lihtsalt ühtäkki ära vajunud. Õnneks polnud ainuke, kes sinna ööseks oli "jäänud". Hommikul hakkasid teised kohe pead parandama, mina aga tellisin takso, sest tööle oli vaja ju minna. Haarasin Raidu ka kaasa ja 15 minutit enne töö algust jõudsin koju. Nii kiireks läks, et vahetasin riideid poolel teel tööle ehk siis liftis. 

Ega tööl väga hea olla ei olnud. Meil olid mingi Aussi päeva specialid ka seal ja mul aju üldse ei funganud, nii et keeruline oli olla. Õnneks olid tööl mu lemmiktöökaaslased ja üldse oli tsill olla. Eriti kuna meil oli live akustiline bänd, või noh üks laulja. Ta laulis igasuguseid mõnusaid lugusid nagu Oasise Wonderwall ja Snow Patroli lugusid. Nii ma siis olin seal oma maailmas-mullis kuni kella 10ni, mil sain LÕPUKS koju magama.

Austraalia päeva kaunistused tööl

Eestlased käisid mu üle tööl naermas ja jõid mu ees külma õlut :(

Uni oli nii suur ja magus, et esimest korda Austraalia elus magasin ma kella 1ni päeval! Kuna tegemist oli Austraalia kõige tähtsama päevaga ehk Austraalia päevaga, siis oli vaja lõpuks end kell 1 voodist välja ajada, kuigi oleksin hea meelega kauem maganud. Pidin saama Jonnyga kokku, kes oli mu töökaaslane ja kes lahkus jäädavalt Aussist, aga ei läinud päris nii ja sain hoopis kokku Rassi ja Raiduga. Läksime Raidu juurde ehk minu&Grete vanasse koju. Seal oli bassuääres korralik pool party. Muusika, ilus ilm, külmad siidrid ja eriti püssid naised ning kuumad mehed. Uhuuu! Aga nii palav oli ja päfkasid ka kaasas polnud. Rass polnud mingi 3 päeva maganud ja tudises seal ainult, nii et saime kokku Madise, Pille ja Kaisaga ning läksime sööma. Kõht täis, külmad siidrid sees ja hea olla, helistasime teistele ja uurisime, mis nad teevad. Selgus, et nad olid Fremantles. Võtsime siis suure takso ja sõitsime ka sinna. Seal oli päris suur punt eestlasi, aga selgus, et kõik lihtsalt võtavad seal sööki ja liiguvad siis edasi kesklinna ilutulestikku vaatama. WTF? Tänks sõbrad, et enne oma plaanist rääkisite. Me mõtlesime, et takso peale raha rohkem ei kuluta ja no tegelikult oleks võimatu olnud taksot saada ka. Võtsime hoopis poest veel jooke ja läksime rongile. Rongis oli metsikult inimesi ja kesklinna peatuses veel rohkem. Tahtsime bussiga jõe äärde sõita, aga tuli välja, et bussid ei sõitnud. Seejärel tuli välja, et laevad ei sõida ka üle jõe. Ja siis selgus, et taksosid ei lubata jõe äärsesse alasse. No me olime juba päris närvis, sest ilutulesikuni oli jäänud u 20 minutit ja me polnud ikka oma sihtpunkti jõudnud. Lõpuks kõmpisime tagasi linna poole, saime ülihea taksojuhi, kes skeemitas meid ka sinna alasse, kuhu taksosid ei lubatud. Jõe ääres saime teiste estraallastega kokku ja võtsime koha sisse. Korralik ilutulestik oli jälle, kuigi minu arust oli eelmisel aastal märksa ägedam.

Korralik pool party Raidu bassualas

OZ day ilutulestik

Minu Austraalia perekond

Peale ilutulestikku oli peovine sees ja liikusime minu juurde, kus napsutasime veidi veel, aga siis sai uni võitu ja kuna teised pidid järgmine päev tööle minema, siis lõppes meie jaoks Aussi päev kell 11. Hahhaa. 

Järgmine päev oli mul vaba ja ma ei saanud voodist väljagi sel päeval. Korraks suutsin end kokku võtta, sest umbes kell 4 hakkas nälg nii hullult näpistama, et pidin poodi minema söögi järgi. Õhtul käisin jõe ääres jalutamas ja päikeseloojangut vaatamas, sest mõtlesin, et muidu tulevad sellest voodis elamisest veel lamatised. 

Päikeseloojang

Kolmapäeval algas mul tööpäev ka alles õhtul, seega oli mul terve päev vaba. Käisin trennis ja esimest korda meie maja bassualas päevitamas. Jälle põlesin ära - vigadest ma ikka ei õpi. Õhtul väga pikk tööpäev ei olnud ilmselgelt, sest kliente väga palju ei olnud ning kell 11.30 olid Squires juba tuled kustus ja mina kodus. 

Reedel tööle minnes tuli kohe omaniku naine Orla mu juurde ja nõudis selgitusi, et kus ma eelmisel reedel olin, et ta oli mu pärast muretsenud, sest ma olen ju ALATI tööl. Kui ma siis rääkisin, et käisin vahepeal puhkamas, siis ta ei suutnud mõista, et kuidas see võimalik on, et ma viitsisin reisile minemispäeval hommikul tööl olla ja samal päeval kui reisilt tagasi tulin jälle tööl olla. Mis seal ikka, meie, eestlased, oleme tublid ja rahaahned. Lõuna oli kusjuures suhteliselt vaikne reede kohta. Päev tiksus kuidagi tavaliselt mööda. Lõunapausi ajal käisin kiiruga poes ja ostsin endale uued tööjalanõud. Arvake ära, kas mul on tänaseks jalad igatpidi lõhki või jaa? Ei tasu vist ikka tööpäevi jalanõude sissekandmiseks valida. Peale tööd käisin väljas ja koju sain magama alles kella 4 paiku.

Sellest hoolimata polnud laupäeval sugugi väsimust. Adam (omanik) tuli jälle jutule ja uurima, et mis mu tulevikuplaanid on ja kas tahan nende jaoks peale kuue kuu möödumist edasi töötada. Ütles, et minu jaoks on Fortune's alati koht olemas, kui ma ainult soovin. See ongi mu plan B, kui ma peaks otsustama, et tahan siiski 2. aasta viisa lõpuni Aussi jääda. Ainult et siis ma peaks ilmselt Scarboroughsse kolima, sest linnast oleks veits liiga kauge tööle käia. Samas oleks sellel ka üüratud plussid, sest Scarbsis oleks rand ja Triinu ja Adam! Anyway, laupäevase tööpäeva päevane osa oli okei, aga peale lõunat läks küll trammiks ära, sest Perth Arenas oli jälle mingi kontsert. No ikka korralik hullumaja oli ja me olime understaffed. Ma polegi varem Squire't sellise si*tamajana näinud, igal pool vedelesid mustad nõud ja klaasid, sest meil lihtsalt polnud aega teenindamise kõrvalt koristada. Lõpuks kui kell kukkus 21.00, siis ma logisin välja, võtsin välja oma tasuta siidri, istusin maha ja sain lõpuks PUHATA. Tegelikult ei jõudnud siidrit lõpunigi juua, sest nii suur väsimus oli. Otsustasin hoopis koju magama minna. Olin juba umbes 20 minutit teki all olnud ja üritanud magama jääda, aga und ei tulnud ja YOLO keerles peas. Helistasin siis Rassile ja tuli välja, et nad on peaaegu mu maja ees. Panin siis kiiresti riidesse ja sain nendega Squires kokku. Tegime ühe dringi, aga mõtlesime, et liiga kulukas on ja tulime hoopis minu juurde. Jõime siin natuke ja edasi liikusime Lost Society nimelisse klubisse. Seal oli jumala korralik muusika ikka - Eminemi Lose Yourselfi lasti näiteks. Hahahaa. Siis liikusime edasi the Mooni, sest tuli välja, et kõik teised olid seal. Kui Moon suleti tahtsime edasi minna Carnigies'e (no endiselt ei tea, kuidas selle Eesti Tonicu sugust klubi kirjutatakse või hääldatakse), aga seda hakati sulgema ja meid sisse ei lastud. Selle koha pealt hakkavad mul pisikesed meenutusprobleemid, sest minu mäletamistmööda läksid enamik edasi klubisse ja meie võtsime takso ja sõitsime Madise juurde. Madise juures käis korralik triangel edasi ja ma ausalt ei tea, kuhu need tunnid kadusid, aga ühtäkki oli väljas valge, kell oli 7 hommikul ning tundus tark idee koju minna. Märt ja Raner viskasid mu koju, magada sain umbes 4 tundi, kui silmad lampi lahti tegin ja avastasin, et mul on 20 minutit, et tööle jõuda. Norm, et mingi kell 2 päeval ei ärganud. 

Megaväsimus oli ja enesetunne polnud ka just kõige parem, aga loomulikult just sellistel päevadel, kui tahaks vaikselt tagaruumis istuda ja mitte midagi teha, on tööl TRAMM. Sel korral siis Perthi kossutiimi pärast, kes Perth Arenas mängis. Meil oli taas kord hullumaja, toidud hilinesid mingi 40 minutit, inimesed olid kurjad, palju toite saadeti tagasi jnejne. Õnneks õhtu oli veits rahulikum ja kui ma kell 21 koju sain, olin lihtsalt niiiiiii õnnelik. Mu armas kokast Brita tegi mulle Caesari salati ka koju kaasa, mille eest ma oleks muidu pidanud maksma 24 doltsi. 

Keegi oli õllevaati vahetades midagi pange pannud ja nii oli seal põrandal umbes 12 liitrit õlle

Polnud just väga lõbusas tujus tööl eile

Täna otustasin, et magan vot nii kaua, kuni und on ja seda ma ka tegingi kuni kella poole 12ni. Seejärel käisin trennis. Powerit oli täna täiega palju, aga siis tuli jõusaali Adam (Triinu vana peika, kes mulle üldse ei meeldi) ja siis ma alguses üritasin teda ignoreerida, aga 20 m2 ruumis on seda suht võimatu teha ning lõpuks ma lihtsalt tulin ära sealt. Õhtul lähen äkki uuesti. Pidime tegelikult Shauni, Shanneni ja teiste iirlastega kayakidega jõele minema, aga kui te vaid näeksite, mis torm praegu väljas on, siis ilmselt võite kolm korda arvata, kas me oleme praegu jõel või mitte. Kui oleks, siis triiviksime ilmselt kuskil India ookeanis praegu. Ei teagi, mis nüüd tegema hakkame. Iirlased tahavad teadagi mida teha - seda iirlaste rahvussporti - joomist nimelt, aga ma ei tea, kas ma olen selleks võimeline. Samas sellise ilmaga pole muud teha ka kui kodus filme vaadata, koristada või magada. Eks näis.

Korralikud pilved

Kuna ma ei tea, millal jälle kirjutamistuhin peale tuleb, siis hetkel peate leppima sellise pika, kuid sisutühja postitusega. Märtsis plaanime minna Future Music Festivalile ja märtsi lõpuks võiks natuke ära otsustada, kas hakkan samme Eesti poole seadma või mitte, sest kui hakkan, tuleks pakk Eestisse teele panna. Nimelt võtab see 3 kuud, enne kui kohale jõuab. 

Praegu ongi mul kaks varianti:

1) töötan mai alguseni Squires ja ootan kuni 14. mai saab korteri rendileping läbi, liigun Aasiasse mõneks kuuks ja seejärel jõuan Eestisse suvel. Jõuan ja jään.

2) töötan mai alguseni Squires, seejärel liigun edasi Fortune'sse. Suvel läheks Eestisse umbes 2-4 nädalaks ja tuleks Aussi tagasi. Töötaks siin 3 kuud, läheks reisiks edasi Aasias ja Uus-Meremaal ja siis 2016ks tuleks tagasi Eestisse.

AGA MA JU EI TEAAAAAA. Ühesõnaga praegu on suht mõttetu oma pead nende plaanidega vaevata. Elu keerdkäigud on imelikud ja minu plaanid muutuvad sammult. Üritan üks päev korraga elada. Annan teile igatahes teada, kui oma mõtetes selgust saan! Seniks aga suur musi ja aitäh!