Year 2015 is going to be filled with even more adventures!
HEAD UUT AASTAT MU ARMSAD JA ILUSAD INIMESED! Soovin teile kõigile tagant järele pehmelt lumiseid, rahulikke ja kaunist uue aasta algust!
2014 aasta jõulud olid nüüd minu järjekorras teised jõulud Austraalias ja endiselt oli raske endas tekitada jõulutunnet, kui pole lund ja väljas oli 30 kraadi. Siinpool maakera on jõuludel hoopis teistsugune tähendus kui see, millega ma olen Eestis harjunud. Nimelt kohe kui algab detsembrikuu, algavad ka igasugused pidustused. Eestis on ju ka jõulupeod, mis enamjaolt tähendavad seda, et inimesed riietavad end uhketesse kleitidesse ja ülikondadesse ning söövad kuskil fancys kohas õhtust. Eine kõrvale joovad ehk klaasi veini, aga sellega asi piirdub. 24ndal avatakse Eestis kingitused ja veedetakse aega perega. 25-26 detsember on rahulik-vaikne aeg, kui käiakse surnuaedades kadunukesi meeles pidamas ja küünlaid süütamas. Siin on teisiti.
Detsembrikuus algavad jõulupeod tähendavad seda, et inimesed lähevad töökaaslastega kuskile baari/restorani/pubisse, söövad ning mis peamine - tarbivad tohutustes kogustes alkoholi. Siin ongi jõulud justkui üks suur joomapidu. Reede, mis eelneb jõuludele, on enamikele inimestele viimane tööpäev ja seda päeva kutsutakse siin Mad Friday'ks ehk teisisõnu hulluks reedeks. Mad on see peamiselt teeninduses töötavatele inimestele, kes neid hulle ohjama peavad. Nii oli ka meil. Alates kella 11st hommikul hakkas baari rahvast sisse voorima ja kuigi absoluutselt kõik töötajad olid tol päeval tööle pandud, jooksime nagu hullud ringi. Inimesed jõid ja jõid ja jõid.. enamik kliente veetiski meie baaris umbkaudu 12h puhtalt alkoholi tarbides. Liikuda oli baaris täiesti võimatu, sest inimesi oli lihtsalt nii palju ja neist mööda saamiseks tuli mõlemad küünarnukid käiku lasta. See päev oli ka minul tavapärase 8,5h asemel 12h pikk. Kahel pooletunnisel pausil jõudsin kõrval olevast poest Red Bulli haarata ja see oli ka kõik, siis oli aeg tagasi tööle minna. Kuna see oli väga hull tööpäev, siis tööandjad olid nii "lahked", et lubasid meil ükskõik kui palju karastusjooke juua, mis muidu meile lubatud pole. Oh neid heldekesi. Lõpuks umbes 12 paiku lõpetasime ja olime läbi nagu Läti raha. See päev oli eriline ka sellepoolest, et tavapärase 1 dringi asemel saime 2! Merry Xmas!
Laupäev oli taas suhteliselt kiire ja tormiline tööpäev. Peale tööpäeva jagati igaühele ka lõpuks jootraha. Mulle öeldi saladuskatte all, et sain kõige rohkem, sest töötan kõige rohkem ning ajal, mil restoranis olid korraga kõik uued töötajad, tegin ma tööd kõigi teiste eest ka. Mina tänan. Peale tööd läksin koju ja olin juba voodis ning vaatamas filmi, kui helistas Johnny ja ütles, et nad Shauniga lõpetasid. Fear of missing out võttis võimust ja nii ma siis panin end riidesse ja seadsin tagasi sammud oma "teise kodusse". Nüüd tagant järele mõeldes oleks vabalt võinud mitte minna, sest see õhtu polnud midagi muud kui üks suur raha raiskamine. Koju magama sain ka alles 4-5 paiku ja järgmine päev tööl oli jälle raske olla.
Varsti saabusidki jõulud ja jõuluõhtu! 24ndal olin üksinda kodus (Harles läks jõuludeks Eestisse), tegin piparkooke, kuulasin jõulumuusikat, jõin glögi ja vaatasin jõulufilme. Lõpuks skypesin veel vanematega ka ja natuke isegi õnnestus jõulutunnet sisse saada. 25ndal tähistasime eestlastega minu juures jõule. Igaüks tõi sööki kaasa ja seda oli lihtsalt oi-oi kui palju. Jõulud möödusid vastupidiselt eelmisele aastale suhteliselt rahulikult, palju alkoholi ei tarbinud ja magama sai ka ikka normaalsel ajal. Hea on, et sai, sest mina olin ju loomulikult järgmisel päeval jälle tööl.
Kui vahetult enne jõule on baarides-restoranides HULLUMAJA, siis peale jõule lendavad ainult tolmurullid ringi. Inimesed on vist jõuludega pankrotti läinud või linnast minema puhkusele sõitnud, aga baarides valitseb lihtsalt tühjus. Nii ongi viimased 2 nädalat tööl olemine olnud täielik piin, sest lihtsalt MITTE MIDAGI pole teha olnud. Et kuidagi igavust tappa, me lihtsalt koristame ja teeme muid täiesti mõttetuid asju. Ma arvan, et ma olen viimase paari päeva jooksul vähemalt 10x neid menüüsid puhastanud. Õnneks tööandjad ja ülemused ei näe meie mitte-millegi tegemisel ka väga mõtet ja olen nüüd suhteliselt varakult õhtuti lõpetanud. See ei tähenda muidugi, et ma midagi huvitavat teinud oleksin.
Vana-aasta õhtul lõpetasin kell 21.00, vahetasin kodus riided, võtsin takso ja sõitsin Madise juurde. Seal oli korralik eestlaste pidu. Vahetult enne südaööd läksime Northbridge, kus oli countdown ja peale aastavahetust möllasime kuni hommikuni. Kuskil 5-6 ajal tundus tark mõte olevat koju minna, sest töö algas 11.30. Magasin paar tundi ja ärkasin hommikul KOHUTAVA enesetundega. Kolm tundi pidasin tööl vastu, aga siis palusin end koju saata, sest lihsalt ei suutnud olla. Veits kahju oli muidu koju minna, sest pühade palk oli ehk topeltpalk ning hea võimalus oleks olnud raha teenida. Aga vahel on enesetunne ja heaolemine tähtsam kui raha. Seda enam, et kui kell 2 töölt ära tulin, liikusin Madise juurde, kuhu jälle kõik kogunenud olid ja väga tore oli. Jõime siidreid, ajasime juttu ja Piia valmistas meile isegi seljankat. Kuskil 23 ajal liikusime kodudesse.
Järgmisel päeval oli taas lühike tööpäev, sest no kliente lihtsalt polnud. Ja kuigi olin reede ning ma sain vabaks juba kell 6, ei viitsinudki kuskile peole minna. Shanneni juures küll oli suur pidu ja Johnny kutsus ka välja, aga oi kui hea oli täna näiteks tööl hea ensetundega olla. Selle asemel tulid Madis, Rait, Henry ja Rainer külla ja vaatasime seda kurikuulsat filmi "Intervjuu". Täna sain ka töölt vabaks kell 6 ja üllatus-üllatus, olen kodune!
Tegelikult nagu väga ei tõmbagi kuskile. Seda enam, et peaks raha kokku hoidma, sest eelmise kahe nädala jooksul tegin suhteliselt vähe töötunde. Lisaks rakendus 1. jaanuarist kogu Austraalias uus seadus, mille tõttu meil täiega töötunde piiratakse. See tähendab, et kaotan kuskil 10h nädalas, ehk siis palga suhtes umbes 400 dollarit :(
KAHE NÄDALA PÄRAST JUBA VIETNAMI! :)))
Tsauki praegu!
2014 aasta jõulud olid nüüd minu järjekorras teised jõulud Austraalias ja endiselt oli raske endas tekitada jõulutunnet, kui pole lund ja väljas oli 30 kraadi. Siinpool maakera on jõuludel hoopis teistsugune tähendus kui see, millega ma olen Eestis harjunud. Nimelt kohe kui algab detsembrikuu, algavad ka igasugused pidustused. Eestis on ju ka jõulupeod, mis enamjaolt tähendavad seda, et inimesed riietavad end uhketesse kleitidesse ja ülikondadesse ning söövad kuskil fancys kohas õhtust. Eine kõrvale joovad ehk klaasi veini, aga sellega asi piirdub. 24ndal avatakse Eestis kingitused ja veedetakse aega perega. 25-26 detsember on rahulik-vaikne aeg, kui käiakse surnuaedades kadunukesi meeles pidamas ja küünlaid süütamas. Siin on teisiti.
Detsembrikuus algavad jõulupeod tähendavad seda, et inimesed lähevad töökaaslastega kuskile baari/restorani/pubisse, söövad ning mis peamine - tarbivad tohutustes kogustes alkoholi. Siin ongi jõulud justkui üks suur joomapidu. Reede, mis eelneb jõuludele, on enamikele inimestele viimane tööpäev ja seda päeva kutsutakse siin Mad Friday'ks ehk teisisõnu hulluks reedeks. Mad on see peamiselt teeninduses töötavatele inimestele, kes neid hulle ohjama peavad. Nii oli ka meil. Alates kella 11st hommikul hakkas baari rahvast sisse voorima ja kuigi absoluutselt kõik töötajad olid tol päeval tööle pandud, jooksime nagu hullud ringi. Inimesed jõid ja jõid ja jõid.. enamik kliente veetiski meie baaris umbkaudu 12h puhtalt alkoholi tarbides. Liikuda oli baaris täiesti võimatu, sest inimesi oli lihtsalt nii palju ja neist mööda saamiseks tuli mõlemad küünarnukid käiku lasta. See päev oli ka minul tavapärase 8,5h asemel 12h pikk. Kahel pooletunnisel pausil jõudsin kõrval olevast poest Red Bulli haarata ja see oli ka kõik, siis oli aeg tagasi tööle minna. Kuna see oli väga hull tööpäev, siis tööandjad olid nii "lahked", et lubasid meil ükskõik kui palju karastusjooke juua, mis muidu meile lubatud pole. Oh neid heldekesi. Lõpuks umbes 12 paiku lõpetasime ja olime läbi nagu Läti raha. See päev oli eriline ka sellepoolest, et tavapärase 1 dringi asemel saime 2! Merry Xmas!
Laupäev oli taas suhteliselt kiire ja tormiline tööpäev. Peale tööpäeva jagati igaühele ka lõpuks jootraha. Mulle öeldi saladuskatte all, et sain kõige rohkem, sest töötan kõige rohkem ning ajal, mil restoranis olid korraga kõik uued töötajad, tegin ma tööd kõigi teiste eest ka. Mina tänan. Peale tööd läksin koju ja olin juba voodis ning vaatamas filmi, kui helistas Johnny ja ütles, et nad Shauniga lõpetasid. Fear of missing out võttis võimust ja nii ma siis panin end riidesse ja seadsin tagasi sammud oma "teise kodusse". Nüüd tagant järele mõeldes oleks vabalt võinud mitte minna, sest see õhtu polnud midagi muud kui üks suur raha raiskamine. Koju magama sain ka alles 4-5 paiku ja järgmine päev tööl oli jälle raske olla.
 |
| Ise tegin piparkooke :) |
Kui vahetult enne jõule on baarides-restoranides HULLUMAJA, siis peale jõule lendavad ainult tolmurullid ringi. Inimesed on vist jõuludega pankrotti läinud või linnast minema puhkusele sõitnud, aga baarides valitseb lihtsalt tühjus. Nii ongi viimased 2 nädalat tööl olemine olnud täielik piin, sest lihtsalt MITTE MIDAGI pole teha olnud. Et kuidagi igavust tappa, me lihtsalt koristame ja teeme muid täiesti mõttetuid asju. Ma arvan, et ma olen viimase paari päeva jooksul vähemalt 10x neid menüüsid puhastanud. Õnneks tööandjad ja ülemused ei näe meie mitte-millegi tegemisel ka väga mõtet ja olen nüüd suhteliselt varakult õhtuti lõpetanud. See ei tähenda muidugi, et ma midagi huvitavat teinud oleksin.
Vana-aasta õhtul lõpetasin kell 21.00, vahetasin kodus riided, võtsin takso ja sõitsin Madise juurde. Seal oli korralik eestlaste pidu. Vahetult enne südaööd läksime Northbridge, kus oli countdown ja peale aastavahetust möllasime kuni hommikuni. Kuskil 5-6 ajal tundus tark mõte olevat koju minna, sest töö algas 11.30. Magasin paar tundi ja ärkasin hommikul KOHUTAVA enesetundega. Kolm tundi pidasin tööl vastu, aga siis palusin end koju saata, sest lihsalt ei suutnud olla. Veits kahju oli muidu koju minna, sest pühade palk oli ehk topeltpalk ning hea võimalus oleks olnud raha teenida. Aga vahel on enesetunne ja heaolemine tähtsam kui raha. Seda enam, et kui kell 2 töölt ära tulin, liikusin Madise juurde, kuhu jälle kõik kogunenud olid ja väga tore oli. Jõime siidreid, ajasime juttu ja Piia valmistas meile isegi seljankat. Kuskil 23 ajal liikusime kodudesse.
 |
| Ainus pilt aastavahetusest! Ärge nüüd ennatlikke järeldusi tehke, tegemist on väga toreda ja armsa sõbraga :) Ja Piia käsi on ka väga nunnu seal pildil :) |
Järgmisel päeval oli taas lühike tööpäev, sest no kliente lihtsalt polnud. Ja kuigi olin reede ning ma sain vabaks juba kell 6, ei viitsinudki kuskile peole minna. Shanneni juures küll oli suur pidu ja Johnny kutsus ka välja, aga oi kui hea oli täna näiteks tööl hea ensetundega olla. Selle asemel tulid Madis, Rait, Henry ja Rainer külla ja vaatasime seda kurikuulsat filmi "Intervjuu". Täna sain ka töölt vabaks kell 6 ja üllatus-üllatus, olen kodune!
Tegelikult nagu väga ei tõmbagi kuskile. Seda enam, et peaks raha kokku hoidma, sest eelmise kahe nädala jooksul tegin suhteliselt vähe töötunde. Lisaks rakendus 1. jaanuarist kogu Austraalias uus seadus, mille tõttu meil täiega töötunde piiratakse. See tähendab, et kaotan kuskil 10h nädalas, ehk siis palga suhtes umbes 400 dollarit :(
KAHE NÄDALA PÄRAST JUBA VIETNAMI! :)))
Tsauki praegu!
Comments
Post a Comment