Pre-XMAS postitus!

Tere sõbrad ja perekond ja muud vahvad tegelased!

Kõige kiirem aeg teenindussektoris on SIIN: nimelt on Austraalias kätte jõudnud suvi (ma tean, nii veider kui see ka poleks, et jõulud on meil siinpool maakera suvel) ja jõuluaeg. Tööl mööduvad päevad kiiresti, higimull otsa ees joostes. Iga päev on terve restoran bookinguid ja roll-overeid täis, mis tähendab, et kui umbes 20pealine laud tuleb kell 12 lõunale, peavad nad kell 13 lahkuma, et me siis kibekiiresti koristada jõuaksime ja järgmisele 20pealisele lauale kõik valmis seada. Lisaks on palju jooksmist treppidest üles lounge ja roof terracile, mis 30 kraadiste ilmadega on kohutav! Nii mõnigi kord olen sunnitud oma lõunapausil kodus dusi all käima, sest nii kleepekas on olla.

Kahenädala tagune reede oli üks viimase aja kiiremaid päevi. Algas see superbusy lõunaga ja lõppes õhtuga, mil meie majas oli 3 functionit ehk üritust + Perth Arenas mängis jälle Perthi kossutiim Wildcats. Seega oli täismaja ja palju rabamist. Asjaolu ei parandanud ka fakt, et restorani oli einestama tulnud meie baari omaniku 9liikmeline perekond. Muidugi pandi mind tanki ja öeldi, et see laud on minu full responsibility. Ehk siis Jack (ülemus) toonitas mitu korda, et ma ei tohi hetkekski restoranist lahkuda ja pean kogu aeg sellel laual silma peal hoidma. Kahe-kolme nädala jooksul avatakse teine Generous Squire (Scarborough rannapromenaadil) ja meie peakokk on korduvalt palunud mul tema tiimiga seal ühineda. Korraks isegi mõtlesin sinna üle suunduda, aga mind reaalselt lihtsalt ei lasta. Ülemused ütlesid, et ei luba mind ära. Esimene asi, kui omanike lauda teenindama läksin, mainis Orla (ühe ülemuse naine) kohe tervele lauale, et Katriin on meil kõige parem teenindaja ja sellepärast ei lase me teda ka minema. Nad on tegelikult kõik hästi toredad, aga no vigu ei tohi teha ja ma olin lihtsalt terve õhtu meganärvis. Tore, et mind töötajana hinnatakse, aga no sellist pinget mul ka vaja pole. Hingasin kergendatult, kui nad lõpuks lahkusid ja mina kell 21 lõpetasin, lõpuks maha istuda sain ning tasuta siidri välja võtsin. Kauaks sel korral ei jäänud, vaid seadsin sammud koju ja unedemaale.

Laupäev oli tööpäev nagu iga teine. Suhteliselt kiire päev oli, aga õnneks õhtuks läks rahulikuks ja kui ma kella üheksa paiku Stevelt küsisin, et kas võin koju minna, oli ta nõus. Jee, saingi oma soolaleivapeole minna. Nimelt oli meie juures soolaleivapidu ja ma olin viimane "külaline", kes kohale jõudis. Siiski-siiski olid kõik külalised endiselt meie juures ja saime koos "uue" korteri sisse pühitsetud. Isegi Kadri Otsmaa on taas tee Austraalia pinnale jõudnud ning oli siin. Temal võib-olla nii edukas pidu polnud, sest müstilisel kombel kadusid ta jalanõud. Poltergeist?! Kuskil 3-4 ajal crashisime neljakesi minu voodisse magama. Õnneks on mu voodi nii suur, et mahutas meid ilusasti ära.

Külalised

Joogiklaasid said otsa ja Harles pidi teekannus kokse jooma

Kell kuus ärkas Tiina lampi üles ja mina temaga. Läksime ostsime Fast Eddysest meile hommikurämpsu ostma ja ootasime, et teised ärkaksid. Keegi ei ärganud. Läksime tagasi magama, et kell 10 uuesti tõusta. Nimelt oli plaan minna Maailma Toidufestivalile, mis siin Perthis toimus. Väljas oli parajalt kuum ja ma pidin oma mustades toonides tööriided selga ajama, sest 12ks oli vaja sealt otse tööle minna. Toidufestivalil oli esindatud 29 riigi telgid koos rahvustoitudega. Eesti telgi juures oli loomulikult kõige pikem järjekord ja kõige paremad toidud. Kartulisalatit ja vinkusid sai..ja kaasa sai ka osta igasugu purgisuppe jne. Sain seal Eesti konsulilt ka oma uue passi kätte. Jehhu, üks mure jälle vähem. Kiirustasin sealt siis otse tööle. Megapalav ja suur väsimus oli. Tööle jõudes hingasin kergendatult, sest Squire oli täiesti inimtühi. Mõtlesin, et tuleb rahulik päev..aga EI. Kell 12.30 läks trammiks lahti ja siis ma seal jooksin ja tundsin end eriti räpase ja rõvedana. Kui ma viimaks pausile minna sain, käisin pesus ja peale seda tuli veits inimese tunne peale ka. Õhtul pidin muidugi jälle sulgemiseni olema. Tahtsime baari varem sulgeda, sest oli inventuuri tegemise päev, aga no loomulikult kliendid lihtsalt ei tahtnud lahkuda. Lõpuks sain ikka koju üheteistkümne paiku.

Eesti telk ja Eesti toit

Järjekord

Esmaspäeval ja teisipäeval, kui olid mu vabad päevad, puhkasin end välja. Sõna otseses mõttes. Ma magasin mõlemil päeval umbes 12ni, tegin veel lõunauinakuid ja üldse veetsin väga palju aega voodis. Lihtsalt jube rammestus oli peal. Vabad päevad mööduvad ikka ulmekiiresti ja juba oligi taas kätte jõudnud kolmapäev ja uus töönädal. Üldse ongi minul täiesti muutumatu graafik. Töötan kolmapäevast pühapäevani enamasti kell 11.30-21.30. Esmaspäevad ja teisipäevad on vabad.

Nädalake hiljem, esmaspäeval, toimus meil väike jõulude-eelne Christmas Party töökaaslastega. Kell 11 hommikul kogunesime Squires, kus kokad andsid meile kaasa meeletus koguses grillimissööki (burkse ja vinkusid) ning tööandjate poolt oli palju õlusid ja siidreid. Suundusime Scarbsi randa ja kuigi oli megatuuline olime seal umbes 5-6 tundi. Korralikud päevitusrandid olid päeva lõpuks kõigil peal. Õhtul liikusime tagasi linna, kus käisime korra Squires ning läksime siis edasi minu juurde. Pidu lõppes umbes 23 ajal, sest kõigil oli megaväsimus peal. No ainukesed tugevad olid Shannen ja Shaun (iirlased muidugi!), kes läksid veel edasi klubitama. Respect.

Iirlane ja eestlane

Grill rannas

After party meil

Viimasel ajal on ülemused minult küsinud, et mis ma sponsorship viisast arvan. See on siis viisa, millega on võimalik 5ks aastaks Austraaliasse jääda, tööandja kannab kõik kulutused, kuid oled selle ettevõttega siis 5ks aastaks seotud. Ma ei tea, kas ma suudaks veel 5 aastat Squires töötada, kui juba praegu on kopp ees. Samas töö oleks siis muidugi ka erinev - minust tehtaks manager. Kuigi töö oleks iseenesest parem, on ka vastutus suur ja ma usun, et see oleks ikka väga pingeline töötada ja aruanda otse omanikele. No eks näis, mis sellest saab, esmalt on mul ju veel mu 2. aasta viisa.

Olin oodanud juba pea kaks kuud oma viisat kuni lõpuks neile neljapäeval helistasin ja küsisin, et mis värk on. Ootasin circa 20 minutit telefoniliinil, enne kui kellegagi rääkida sain. Ja no mingit konkreetset vastust ma sealt ka ei saanud, öeldi ainult, et "eks enne uut aastat ikka selle viisa kätte saad". Ja teate mis? Järgmine päev potsatas mulle e-posti kiri, et olen saanud teise aasta viisa. Juhuuu! Koheselt ostsin ka lennupiletid Vietnami ära, aga need olid nüüd kahe kuuga juba 400$ kallimaks läinud. Kahjuks.

2. aasta viisa OLEMAS!

Õhtul peale tööd utsitas Shannen peole minema. Kuna põhjust pidutsemiseks oli - nimelt minu 2. aasta viisa saamine ning Adami väga viimane tööpäev Squires (kahjuks :( ) ja noh Shannen leiab alati põhjuse pidutsemiseks. Peale tööd käisin kiiresti kodus ja siis liikusin juba Shanneni juurde. Varsti tuli ka Adam ja paar drinki hiljem sõitsime Northbridge kluppi the Shed. Sinna tuli lõpuks veel mitmeid töökaaslasi ja pidu oli täitsa tore. Aga no ma olen viimasel ajal eriti nõrgaks muutunud ja tavaliselt olen ma juba enne kella 1. öösel kodus ja mõnusasti voodis.

Jõulupuu ja mina ning jõulupuu ja Adam

Love my Irish girl!

It's TEQUILA TIME!

Laupäev tööl oli muidugi suure väsimuse tõttu killer. Õnneks väga busy ei olnud ja hullult ringi tõmblema ei pidanud. Seda ei saanud öelda muidugi öelda eilse, pühapäeva, kohta. Kuigi olin esimene inimene, kes tööl alustas, pidin ikkagi sulgemiseni olema. Kell 23 sain koju ja nüüd võib jälle minu "nädalavahetus" alata, sest täna ja homme on taas vabad päevad.

Järgmine nädal on juba jõulud ja ma olen nii excited! Kavatsen piparkooke küpsetada ja 24. õhtul mõnda cheesyt jõulufilmi vaadata, et ikka õige jõulutunne tuleks. 25. dets on siin Christmas Day ehk riigipüha, mis on ka üks ainukesi päevi aastas kui minu töökoht on suletud. Seega tuleb üks suuremat sorti jõuludinner meil eestlastega.

Elu on näidanud, et ega ma viimasel ajal väga usinasti blogipostitusi teha ei viitsi, seega soovin teile igaks juhuks juba praegu ilusaid ja rahulikke jõule! Loodetavasti on teil need ikka lumised! Armastage ja hoidke üksteist! Järgmised jõulud veedan ma juba 100% kindlasti teiega!

Teie jõuluootuses Katriin