Peod ja teod

Heihei! 

Täna sain eriti vara (kell 8) lahti, ostsin töölt kaasa menüüs oleva uue megahea krevetipasta ja nüüd ma seda siin nosingi ja positust kirjutan.

Kõigest nädal on möödas eelmisest postitusest, aga tunne on nagu oleks möödunud mitu nädalat. Kuidagi palju olen teinud..vist?

Igatahes eelmisel esmaspäeval käisid meil külas võib-öelda farmiinimesed. Palju sai nendega siis peamiselt farmielust ja Bowenist muljetatud. Tundub aga, et meil Harlesega on töö ja elukoha suhtes kõige enam vedanud. Osad neist näiteks müüvad rannas maasikaid. Ma arvan, et see on veits jamam töö kui minu restoranitöö, mida ma igapäevaselt kirun. Üks hetk liikusime edasi kluppi nimega the Game, ehk endine the Deen. Kes kunagi mu blogi on lugenud, see teab, et vanasti käisime Squire töötajatega iga esmaspäev Deenis hospitality night'idel. See tähendab, et kõik, kes töötavad teenindussektoris, saavad kluppi sisse tasuta ja terve õhtu poole hinnaga jooke. Seal jutustasin terve õhtu ühe aussiga, kelle juured on tegelikult soomest. Nimeks väga eestipärane Martin. Üks hetk sai aga väsimus võitu ning võtsin takso ja sõitsin koju.

Teisipäeva õhtul käisime Squires Tiina sünnipäeva tähistama. Sõime ja jõime kõike head paremat ja tore oli vahelduseks ise kliendi rollis olla. Lauaarve oli ka korralik - 200 doltsi.

Tiina 25! Dringid ja söögis Squires!

Reede õhtul peale tööd võtsime jälle oma tasuta dringid. Sel korral oli külla tulnud üks endine kokk Dan. Nii et tema ja ta tüdruku, Harry ja Johnnyga liikusime edasi juba vanasse tuttavasse the Mooni. Kui Moon suleti, siis edasi Carniegesi, kus kohtasime veel Nial'it. Kell 2 seadsin mina sammud koju.

Laupäev tööl oli jõhker väss olla. Lõunapausil käisin kõrvaltänavas ehk siis oma vanas Milligani korteri majas Tiina sünnal. Nimelt pidas Tiina oma sünnipäeva all bassu ja BBQ alas ehk selles majas, kus mina ja Grete enne farmiminekut elasime. Süüa sai seal head ja paremat ning selle aja jooksul jõudsime ka ühte mängu mängida, mille üks osa seisnes viinas läbileotatud kummikommide söömises. Arvake ära, kes pidi maksikum arv kummikomme ära sööma? Pooled öökisin muidugi välja ja läksin vapralt tööle tagasi. Tööl oli megavaikne ja ma küsisin Stevelt, et kas ta saaks mu vare koju lasta, et saaksin Tiina sünnale minna. Steve oli nõus. Aga no nagu arvata oli-kõik need harukordsed korrad kui ma palun varem koju laskmist, saabub ühtäkki kaos. Nimelt oli Iirimaa-Austraalia kriketimäng ja kuna Aussis on väga suur iirlaste kogukond oli terve linn peale mängu paksult rahvast täis. Meie baar oli ka nii täis, et täituvus oli ületatud ja inimesi enam sisse ei lastud. Ruumi liikumiseks polnud ja palju jamasid oli, sest purjus inimesi oli metsikult. 

Tiina sünnipäev. Minu lõunapaus.

Lõpuks kui kell 22.30 saabus aeg, mil oleks pidanud koju saama, tuli Laura küsima, et kas ma saaks veidi kauemaks jääda. Tavaliselt olen alati nõus olnud, kuid sel korral ütlesin küll, et kahjuks ei saa jääda. Tormasin siis koju, kus Harlesel oli väike pidu oma töökaaslastega. Vahetasin käpsa riided ja valmistusin juba Tiina sünnale minema, aga siis selgus, et Tiina pillas majavõtmed liftissahti ja majja pääsemine oli muutunud võimatuks. Õnneks Rait siiski leidis kuskilt varuvõtmed ja lasi mu sisse. Ega seal enam kaua ei olnudki, sest kell oli juba 11-12 kanti. Liikusime siis edasi klubisse. Päris kaua seisime järjekorras, sest rahvast oli ikka metsikult. Loomulikult oli pool rahvast kogu aeg kadunud ja kõigil telefonid tühjad. Tiina Marti ei lastud sissegi ja no üldse oli üks veider õhtu. Lõpuks otsustasin, et lähen koju ära. Ühtegi taksot ma muidugi ei saanud ja pidin jalgsi tee koju ette võtma. Kuna jalad olid kontsade kandmisest megaväsinud, siis üks hetk jälgisin kõiki neid vapustavaid Austraalia tüdrukuid ja kõmpisin paljajalu koju. Astusin muidugi klaasikillu jalga, aga see vist väga suur ei olnud, sest tõmbasin selle naksti välja ja sammusin edasi. Poolel teel tuli vastu üks kutt, kes pakkus mulle pitsat. Tavaliselt ma alati ignoreerin neid vendi, kes juttu tulevad tegema, aga kuna pitsaisu oli suur ja ta oli kena kutt, siis ma olin nõus. Lõpuks istusime mitu tundi keset linna pingil ja ajasime juttu. Tegemist oli loomulikult iirlasega, kellel on siin oma firma ja seega permanent residency. Lucky. Magama sain ma umbes kella 4 ajal. Seejärel ärkasin kell 6. Harles oli ka millegipärast nii vara üleval. Muljetasime natuke, aga siis mõtlesime, et targem oleks vist magama tagasi minna.

Kell 11 ärkasin uuesti ja läksin megaväsinuna tööle. Jälle oli väga tramm päev. Õhtu lõpus, kui olime baari sulgenud, ütles Steve, et tahab õlut ja ma saan tasuta siidrit ja veini kui talle seltsi pakun. Nii me siis istusime suletud baaris veel umbes tunnikese ja ajasime juttu.

Esmaspäev oli mul vaba päev, aga kuna meil oli uue menüü koolitus, tuli sammud ikka Squiresse seada. Tegelikult tore ju, kui saad 3h süüa ja selle eest veel palka ka. Uus menüü on nii hea ja üks toit parem kui teine. Peale koolitust läksin koju ja tegin elus esimest korda seljankat. Nii uhke olen enda üle! Ostsin koju jõulukuuse ka. Sel aastal on kindel plaan korter jõulukaunistustega ehtida ja piparkooke küpsetada ning glögi teha. Jõululaulude playlist on mul juba valmis :)

Proovi siis jõulutunnet saada, kui selline kuumus on!

Teisipäeval oli 34 kraadi! Õnneks oli vaba päev ja ei pidanud megakuumuses ringi rassima. Meil oli plaanitud töökaaslastega väljaminek ja nii tulidki õhtul külla Shaun, Adam, Johnny, Shelley ja Steve. Nii palju nalja sai ja istusime meie juures rõdul ikka mitumitu tundi. Lõpuks liikusime edasi Hip-e kluppi. Viimati käisin seal siis, kui ma esimest korda Perthis klubitamas käisin. Klubis oli megatore, aga kahjuks purunes mu king ja kuna sellega oli võimatu kõndida ja paljajalu klubis olla ei tohtinud, olin sunnitud jälle lahkuma :( Teistel läks pidu kella 4ni välja. Haha.

Väga viltused näod!

Nüüd laupäeval on meie juures soolaleivapidu ja pühapäeval on Perthis Maailma Toidufestival, kus on ka Eesti oma toitudega esindatud. Saabki siis pohmellisena minna sinna Eesti toitu mugima ja head-paremat kaasa osta. Ahjaa, mu pass saabus ka lõpuks ning selle saan ma seal samas Toidufestivalil kätte. Tuleks nüüd viisa ka, siis oleks täitsa tore elu :)