Trahv, vangla, peod ja paradiisisaar

Hei! Ma lihtsalt pean kohe ja praegu blogima, sest muidu tuleb jälle uusi tegemisi vahele ja praegused teod ununevad. Ja tegusid oleme teinud. Nii mõnusaid tegusid.

Laupäeval juba kirjutasin, et plaanime randa minna. Ütleme nii, et läksime sinna hõissa tundega, aga tagasi tulime juba märksa kurvemalt. Nats piinlik on kirjutada sellest, sest mu vanemad (keda igatsen väga) loevad seda ja kui kodus oleksin, saaksin kindlasti noomida. Anyways, võtsime randa kaasa paar siidrit. Tegelikult ei tohi Scaraborough rannas üldse juua/klaastaarat omada, varsti lendaski rannakorravalvur peale ja ajas meid rannast minema. Läksime siis lähedale parki siidreid lõpetama, polnud kahte lonksugi jõudnud võtta, kui kohale lendas politsei. Saime trahvi. Jah. 125 dollarit. Ainult Madisel õnnestus mitte kaamerasse jääda ja tema pääses. Politseinikud ise olid Inglismaal ja ütlesid, et oleksid meid kindlasti trahvimata jätta, aga kuna kaameras oli näha, et seal alkoholiga istume, ei saa nad midagi teha. Nii kurb oli olla, sest mitte millegipärast raha ära anda on kurb. Nii kurvad olime, et võtsime oma napsud ja läksime jaurasime Dianellas teiste kodus edasi. 

Kell kuus pidime aga tööle minema ja alguses oli tööl eriti lõbus olla. Üldse oli väga rahulik laupäeva õhtu, tööd ka eriti polnud, nii et suurest igavusest ajasin köögis kokkadega juttu. Lõpetasime kell 2, siis tuli tore Matu meile vastu ja läksime eestlaste majapeole. No ikka uskumatu kui palju eestlasi siin Perthis on. Jaurasime kella viieni ja esimest korda läksime siin valges koju, nii et linnud laulsid :D

Pühapäeval pidime Matu ja Tiinaga minema Fremantle vanglasse. Kui sinna jõudsime tuli välja, et meiega liitub veel kamp poisse. Lõpuks oli meid kokku 10 ja otsustasime teha kõige kallima tuuri - tunnelite tuuri. Iseenesest nalja sai ja tore oli selline asi ära teha, aga 60$ see kûll väärt polnud. Põhimõtteliselt aeti meile Caatri kostüüm selga, kiiiver pähe ja rakmed külge. Laskusime u 20m redeli külge kinnitatuna alla tunnelitesse, küürutades käisime tunneleid läbi, sõitsime paatidega ja peamiselt naljatasime ja naersime, et kui lamp asi see ikka oli. 

Peale tunnelituuri läksime Cottesloe rannaäärde, kus kõik juba korralikult Sunday Sessionit tähistasid. Mõnus selline rannalinnake. Sõime ja napsutasime, käisime Beach Clubis ja lõpetasime ühes teises klubis, kus tantsisime ja tegime tequila shotte kuni sulgemiseni. Kuna tuju oli hea, läksime edasi Dianellasse, kus jaurasime ka korralikult. Me Gretega bookisime endale kohe kui uue nädala graafiku saime esmaspäevaseks vabaks päevaks piletid Rottnest Islandile. Kui sellest rääkisime, teatasid Magnu ja Roland purjus peaga, et nad tahava ka tulla. Nii ma siis seal üks silm kinni tegin ka neile bronnid ära. Kusjuures mõlemad kutid vajusid ära ja eeldasin, et hommikul kell 7 nad kûll jalgu alla ei saa.

Aga vot said, sest kella 7st alates tuli neilt u 5 kõne. Ja kell 8.30 kohtusime nagu naksti praami järjekorras. Ega neil vist kõige parem olla olnud ja ka meil oli megaväss, aga kui 2,5h hiljem saarele jõudsime, oli kõigi väsimus kadunud. See saar oli lihtsalt megailus. Me rentisime endale ka rattad, sest saarel pole nt autod lubatud ja rattaga mööda rannikut sõites saab parima elamuse. Mul ei jätku sõnu, kui kaunis seal oli. Ilmaga vedas ka ja tore, et poisid tulid, sest nalja sai nii palju, et kõht valutas. Peale ratastega tiirutamist, võtsime poest juustu ja veini ja läksime imeilusasse randa. Olime seal 2h ja noo olen sõnatu. Ahjaa, saarel oli üle 18 000 Quakkase, kes olid lihtsalt meganunnud! Lõpuks pidime tagasi praamile minema ja nii kurb oli ära tulla. Tagasitulles loksutas praam nii hullult nagu oleks torm olnud. Koju jõudes olime väsinud, kuid õnnelik. Ka 2 nädala palk tuli üle, nii et oleme jälle natuke rikkamad. Sel nädalal alustan iga päev kell 12 tööd, mis tähendab, et enamasti ei pea ma sulgemiseni jääma. Laura (manager) oli öelnud, et see on tema viis meid hea töö eestvtänada. Jeee, nii tore!

Täna lähme ilmselt kluppi, sest esmaspäeviti on hospitality peod, mis tähendab, et baarides ja teenindusasutustes töötavad inimesed saavad poole hinnaga kluppi ja jooke. Erilist peotuju pole, sest väss on suur, aga lähme vaatame üle selle klubi. Sinna jala ainult 15 min tee. Ootan juba järgmist vaba päeva ehk pühapäeva, kui plaanime suure kambaga Western Australia suurimasse lõbustusparki minna :) cheers!