Häid pühi!
Vahepeal pole suurt midagi toimunud. Ühel reede õhtul jooksin peale tööd Triinule otsa. Teda polnud jälle sada aastat näinud, seega tundus hea idee teha paar drinki. Alustasime Squires, siis liikusime edasi Laneway Lounge. Seal oli vapsee naljakas - tellisime suure kausitäie kokteili, meile aga toodi teetassid ja teekann, mille sees oli veidra maitsega jook. Me ei suutnud ära imestada, et mis asi see nüüd on, aga jõime ikka kõik ära. Natuke hiljem selgus, et teenindaja oli meile vale joogi toonud ja seejärel toodi meile meie õige jook ka. Midagi rohkem maksma ei pidanud. WIN. No tegelikult ei maksnudki me ühegi joogi eest, sest Motti ja Kome olid jubehelded. Üks hetk läksin üle tee olevasse Tiger Lili klubisse, kus lootusetult Pilleriinu ja Katrinit taga otsisin. Olin juba lootust kaotamas ja otsustasin koju minna (no mis elul viga, kui Squire, Laneway, Tiger Lili ja Shack kõik 10 meetri raadiuses minu kodust asuvad), kui nad lõpuks üles leidsin. Läksime siis edasi Shacki, kus meiega liitusid Timo, Rait ja Rass. Kaua seal olla ei saanud, sest Shacki hakati sulgema. Vahepeal nägin seal veel Mottit ja Kome, kes ütlesid, et olid Triinu ära kaotanud. (Triinuga on kõik korras, muretsema ei pea!) Pilleriin ja Katrin tahtsid koju minna, sest neil oli järgmise päeva bush party'ks vaja välja puhata ja minul oli ka rets väss, nii et hakkasin tasakesi oma kodu ukse suunas liikuma, kui Rass ja Rait reaalsel tirisid mind endaga kaasa ja ei lasknud koju minna. Käisime veel rooftop baaris ja Garnigiesis, kus oli massive kaklus. Mu silmad pole eales midagi sellist näinud - väga hull! Terve baar kakles pmst. Kohe kui kaklus maha rahunes, läksime sealt minema ja sõitsime taksoga Madise juurde. Madise juures jaurasime kuni kella 11ni hommikul. Siis tundus tark mõte veits magada ja kell 3 ärkasin uuesti, et siis kella 4ks tööle minna.
 |
| Triinu teetassiga |
Tööl oli väga busy, aga kuna ma olin poolunes, siis ma lihtsalt kulgesin terve õhtu kuni sulgemiseni. Nii väss oli olla, et ülemused tegid suured silmad, kui ma peale tööd oma tasuta siidrit isegi ei tahtnud ja otse koju läksin. Pühapäeva hommikul läksin Raneri juurde, kus veetsin terve päeva reaalselt tema toas. Ühe korra väljusin toast, siis kui Raner tahtis kebabi järgi minna. Õhtul vaatasime veel filmi, aga mina jäin poole filmi pealt magama.
Nädala sees suurt midagi peale tööl käimise ei toimunud. Iga päev alustasin esimesena ja oleksin pidanud esimesena koju saama, aga reaalselt iga päev oli jälle mingi põhjus, miks ma viimasena lahkusin. Üks päev unustas ülemus mind koju saata, teine päev oli Austraalia-Uus-Meremaa vaheline kriketimäng ja meil oli baar nii rahvas täis, et mind oli baaris vaja, kolmas päev olid uued tüdrukud nii kobad, et ma pidin nende asemel resto sulgema jnejne. ÕUDNEEEE! Õhtuti õnnestus vahel Ranerit näha, kui ta minu juurde tuli. Aga see nägemine oli ka umbes 3h. Sest Ranerike läheb umbes sel ajal magama, kui mina alles töö lõpetan. Hommikuti ärkan temaga kell 6.30, saadan ta lifti peale ja siis hakkan ka oma tegemistega pihta.
 |
| Ma olen nii halb naine, et Raner võtab kebabi kaasa kui külla tuleb :( |
Ühel päeval olid meil söömas ka mystery shopperid. Need on siis inimesed, kes tulevad kord kuus meie baari sööma ja hindavad eelkõige teenindust. Nad täidavad eriti pikad ankeedid ja hindavad seda, kui täpselt teenindajad tunnevad Jamies Squire brändi ja õlusid, toitu, õlle-toidu matchimist jnejnejne. Meie muidugi ei tea, et kes on mystery shopper ja kes mitte, sest need võivad olla pered väikeste lastega või üksikud sööjad või hoopiski sõbrannad, kes tulevad. Peale külastust täidavad nad hullud ankeedid ja annavad oma hinnangu, mis siis omakorda saadetakse Squire firmale ja siis meie saame omanikelt pähe, kui midagi on valesti. Kõige hullem on see, et need mystery shopperid panevad kirja ka teenindajate nimed ja kui midagi valesti teed, siis saavad absull kõik töötajad sinu kohta sealt lugeda. Mäletan, kuidas üks tüdruk meil sellepärast isegi lahti lasti, et oli selles reviews negatiivselt ära märgitud. Natuke siiski saab ennustada, et kes see salakülastaja on. Tavaliselt nad tellivad kohe beer paddle. Seal on 6 erinevat õlu, mida on vaja siis klientidele selgitada. Sel korral aga hammustasime kohe läbi, et tegemist oli salashopperitega ja oii kuidas me neile pugesime ja mis teenindust me neile tegime. Parem oleks, et sel korral tuleb review 100%, eelnevatel kordadel on olnud u 80%. Või siis hammustasid nad läbi, et me teame ja annavad sellevõrra vähem punkte. Eks näis. Mul suht savi niikuinii, sest mul jäänud Squires töötada vaid kuu ja mis nad ikka teevad minuga? Lahti vast ei laseks.
Anyway, lõpuks saabus reede ja kuigi ma alustasin järjekordselt ESIMESENA, sain ma koju viimasena. Seda seetõttu, et õhtul olid otsustanud õhtusöögile tulla omanike väga head sõbrad ja ülemused käskisid minul seda lauda teha ning teisi teenindajaid laua ligi ei lasknud. Ega nii need asjad käivadki Squires, et mida tublim oled, seda rohkem kohustusi saad. Ja ei mingeid hüvesid nagu palgakõrgendus vms. Eiei. Ainult rohkem tööd. :) Anyway, see laud õhtustas nii kaua, et mind ei lastud ega lastud koju. Lõpuks nad ei saanud mind enam seaduse järgi kauem tööl hoida ja kui läksin lauale ütlema, et ma nüüd lahkun, siis nad tänasid mind ette ja taha. Võiksid nüüd omanikele ka mind kiita ja mulle palgakõrgendust nõuda.
Üldse pidin ma veel uut tüdrukut ka välja treenima, mis peaks tegelikult olema manageride ülesanne, aga sujuvalt lükati see minu kaela. Reede terve lõuna pidingi baaris olema ja ei tohtinud isegi kliente teenindada, vaid pidin kogu aeg uut tüdrukut jälgima ja teda aitama.
Samal reedel selgus ka "tore" pisiasi, et meie korteri ainuke kiip, mida hetkel Harlesega jagasin, on ümber kodeeritud, aga uut kiipi polnud meile keegi väljastanud. Kuskilt abi ka ei saanud, sest office hours'id olid juba läbi, Harles jättis kinnisvaraagentuuri mitu sõnumit ja meile lubati esimesel võimalusel tagasi helistada. Õnneks sai Harles tänu heale naabrile majja sisse.
Nädalavahetus oli mul vabaks küsitud, sest minek oli Rottnestile. Kui algselt pidi meid olema minemas 19, siis lõpuks oli meie seltskond kahanenud 8 inimese peale. Samas see oligi ehk parem, sest seetõttu hoidsime rohkem ka kokku :) Ja no õnneks enamik minu lemmikinimesi tulid! Laupäeva hommikul ärkasin umbes kell 6. Kaheksa paiku korjasid Maide, Märt ja Raner mu peale ja läksime praamipeale. Sadamas ootasid juba teised matkasellid - Enni, Rainer, Rait, Pilleriin, Kaisa ja Kukk. Praamisõit kestis tunnikese, millest pool aega üritasime magada ja ülejäänud pool aega jõime siidrit. Saarele jõudes panime kohe telgid püsti, laenutasime rattad ja läksime saart avastama. Peale esimest mäkketõusu oli kops koos ja kopp väntamisest ees, aga meil oli ees veel 20 km mägist teed. Kuidagi me selle tripi survive'sime ja ilmaga joppas ka. Väga hea ikka, et me siis ei läinud, kui vihma kallas ja tuul möllas. Umbes 2-3h hiljem saabusime tagasi Rottnesti keskusesse, kus sõime ja varustasime end alkohoolsete jookidega. Telklas käisime pesus ja siis liikusime randa, kus sai natuke jauratud. Väsimus aga võttis suht varakult võitu ja meie tüdrukud läksime magama ära. Öösel äratas mind mures Märt, kes oli Enni ja Raneri ära kaotanud, kui nad ratastega trippima olid läinud. Rahustasin poisi maha ja saatsin ta magama, kuid juba 5 minutit hiljem äratasid mind telklasse tagasi jõudnud Enni ja Raner. Ega midagi - klapid kõrva ja magama. Enni ja Märt vist väga mugavalt end oma telgis ei tundnud, sest mingi hetk olid nad telgiukse lahti unustanud ja quakka ehk siis ainult Rottnesti saarel elav roti-känguru ristsugutisloom oli neil telgis laamendamas käinud, nende puuviljavaagna nahka pannud ja magamiskotid täis pabuldanud. HAHHAHAHAH.
 |
| Ainus pilt, mille ma oma telefoniga teha sain |
 |
| Meie, rattad ja telgid |
 |
| Ah meie niisama oma jahtide taustal poseerimas |
Järgmisel hommikul helistasin kohe agentuuri ja nõudsin,et saaksin oma maakleriga rääkida. Tema kuulis seda lugu esimest korda ja talle polnud ükski nädalavahetusel helistatud kõne edastatud. Seletasin talle siis, et terve nv saime koju sisse ainult nii, et mõni naaber oli piisavalt heausklik ja lasi meid sisse, aga nii mõnigi kord tuli Harlesel mitu tundi oodata, enne kui keegi üldse koju tuli. Emma (maakler) lubas asja uurida ja mulle tagasi helistada. Ootasin siis u 2h ja keegi tagasi ei helistanud. Helistasin siis ise ja mulle öeldi, et Emma on kontorist väljas. 2h hiljem helistasin uuesti ja siis oli Emma tagasi..ütles, et oli korterite inspectioneid teinud..eee, mis sai asjast, et helistab mulle KOHE tagasi? Ta ütles siis, et oli meie majaühistule meili saatnud, aga keegi polnud vastanud ja nüüd ta siis HELISTAB. Hallooo?? Kohe ei oleks võinud helistada sinna?! Ütles, et helistab mulle kohe tagasi. Arvake ära, kas ta helistas? Ei. Lõpuks kell 4 ei suutnud enam seal teiste majas My Kitchen Rulesi passida ja otsustasin linna sõita ja kontorisse kohale minna. Seal andis Emma mulle ühe teise meie korrusel oleva korteri kiibi. KOHE ei oleks võinud seda anda? Neil austraallastel pole ikka üldse loogilist mõtlemist.
Vahepeal tuli palgapäev ja lõpuks ostsin endale uue telefoni. Kuigi olin kogu aeg iPhone 6 vastane, siis tegelikult olen sellega väga rahul. AKU peab niii hästi, et kohe lust on telefoniga ringi käia.
 |
| My new baby |
Neljapäeval tuli Emmalt meil, et meie uued võtmed on lõpuks valmis ja neile saab järele minna. Minu lõunapausil võttis Harles mu töölt peale ja sõitsime neile järgi. Meile antud aadressil asus mingi lambi büroohoone, mille administraator meile ümbrikus oleva ÜHE KIIBI ulatus. What the actual fuck?! Ehk siis oleme tagasi olukorras, kus meil on kahepeale üks kiip. Mina kaotasin ju oma kiibi ära ja nad pidid mulle uue tellima, siis tühistasid nad aga Harlese kiibi ära, aga uut kiipi ei väljastanud. KUS ON LOOGIKA? Saatsin juba Emmale meili, et mina selle teise korteri kiipi enne tagasi ei anna, kui saame oma korteri TEISE kiibi ka.
Õhtul läksin peale tööd koju, kus Harlesel olid külalised Dan ja Chris, kes olid ikka korralikud mällerdised. Nad ei lasknud mul kohe üldse olla ja pressisid muudkui peale, et ma nendega joomismänge mängiks ja sundisid mind alksi tarbima. Õnneks peagi päästis mind kõne Märdilt, kes ütles, et liigub Madise juurest koju ja saab mind kaasa võtta.
Laupäev ja pühapäev olid tööl väga busyd, sest Arenas oli Ed Sheerani kontsert, mis oli mõlemil päeval välja müüdud. Pühapäeval ma reaalselt tundsin, et olen emotsionaalselt täiesti läbi. Õnneks lubas Steve mul juba kell 8.30 koju minna. Koju ma siiski ei läinud, vaid võtsin suuna Kings Parki, kus toimus Märdi "lahkumispidu". See algas juba päeval, mina jõudsin sinna 6h hilinemisega. Jaurasime seal nii kaua kuni pargituled kustu pandi ja vihmutid tööle läksid. Võtsime takso ja läksime edasi Madise juurde. Seal kiskus veits kiilumiseks ja ma läksin koju ära, sest pidin täna ka tööl olema.
Täna oli püha ja tööl oli topeltpalk. Megaigav oli ja ma pidin terve aja üksi baaris olema. Kellegagi väga rääkida ka ei saanud, aga õnneks lasi Jack mu juba kell 4 koju. Raha oleks tahtnud teenida, aga kauem ei olekski suutnud seal olla. Sel nädalal olen kõik päeval tööl..välja arvatud kolmapäeval, mis on mul vaba.
 |
| Lift sõidab nii kaua, et vahepeal on vaja selfiesid teha. Prügikotiga. Ja külm oli ka! |
Märt lahkub reedel Aussist, kuid teda näen ilmselt mai alguses Kamboodzas, kuhu peaksin ka varsti lennupiletid ära ostma.
Okei, mul sai jaks otsa ja enam ei viitsi kirjutada. Mu emps ütles, et mu kirjakeel on kohutavaks läinud, aga loodan, et saate ikka midagi aru. Üritan varsti jälle kirjutada, kuigi ausalt öeldes pole midagi "erilist" hetkel tulemas, millest teile kirjutada.
Olge tubli ja värvilisi munadepühi!
Comments
Post a Comment