Birthdays and happy days
Helllooo!
Pole nii ammu kirjutanud, et ei teagi, kust alustada. Ega suurt midagi vahepeal juhtunud olegi.
Tookord teisipäeval, kui viimati kirjutasin, suundusin Harbour Towni shoppama. Harbor Townis on kõikide põhipoodide outletid, mis tähendab, et hinnad on eriti soodsad. Ilmselt sellepärast ma hulluks läksingi ja korraliku hunniku asju ostsin. Aga kõik asjad maksid ka 10$, mis on umbes 6-7 eurot. Õhtul käisime Rolandiga kinos vaatamas The Wolf of Wall Streeti. Ülihea film, soovitan kõigile, kellel pole midagi selle vastu, et ühe koha peal kolm tundi kanni kangeks istuda.
Tööl on jälle kiiremad ajad. Möödunud nädalavahetus oli veel eriti hull - reede lõuna oli kohutav! Terve pubi oli rahvast täis, köögis oli segadus, klienid ootasid oma toite u tund aega, meie jooksime nagu hullud kahe korruse vahet. Peale lõunat oli korraks hingetõmbepaus ja kuna õhtul esines Arenas Bruce Springsteen läks meil jälle mölluks lahti. Restoranis ootasid kliendid ootejärjekorras laudu, nii et umbes 3h ilma vahet pidamata käis klientide lauda juhatamine, joogi tellimuste võtmine, söögi tellimuste võtmine, arveldamine, kiiresti laua puhastamine, uuesti katmine ja uute klientide lauda istutamine. Muidugi said kõik nõud otsa, köögist toidud otsa jnejne. Kohutav möll. Ja laupäeval täpselt samamoodi. Nii et kui laupäeva öösel kell 1.30 pubi sulgesime, olid kõik töötajad füüsiliselt ja emotsionaalselt täiesti kurnatud. Mul pole kordagi jalad tööst valutanud, aga peale seda nädalavahetust oli väga valus liikuda.
Vahepeal tähistasime ka töökaaslase Adami sünnipäeva meie maja lounges. Väga vahva oli, edasi liikusime ka the Deeni. Vōi noh, teised liikusid, mina ja Julia veetsime enamus aega mingis söögikohas rootslastega rääkides. Öösel sõitsin taksoga Bentlysse, mõtlesin Rolandit üllatada, aga teda polnudki kodus. Haha, suurepärane üllatus. Kuna olin liiga väsinud, et koju tagasi sõita, magasin tema voodis ja hommikul sõitsin sama targalt taksoga koju tagasi. Kodus vedelesime Gretsiga bassus ning seejärel käisime Madisega Lucky Shagis söömas. Jõime siidrit ja siidriisu kasvas ning sellepärast sai poest siidreid juurde ostetud ja Dianellasse vaba päeva tähistama mindud.
Üleeile käisime Northbridges Hiina uusaasta pidustusi vaatamas, Kings Parkis vaadet nautimas ja õhtu lõpus Tiina-Mardi-Märdi-Piia-Rûhka uut maja vaatamas. Öösel üritasime Rolandiga veel Life of Pi'd vaadata, aga esimese 5 minuti jooksul jäime juba magama.
Eile tähistasime teise töökaaslase Claire sünnipäeva. Alguses olime Joshi juures bassu ääres. No nii mõnus oli lihtsalt - hea seltskond, muusika, külmad joogid! Õhtul läksime edasi Deeni, kus polnud suuremat sorti pidu ja kus muusika oli jälle täiesti ko-hu-tav! Sellepärast kutsusingi Rolandi juba poole 1 ajal vastu, käisime kebabis ja seejärel magama ära.
Muud midagi polegi kirjutada. Aeg läheb kiiresti ja juba nädala pärast on meil viimane tööpäev. Ja kahe nädala pärast sõidame Balile ning kolme nädala pärast kolime oma korterist välja ja lahkume Perthist. Nii kahju on siit linnast minna, sest see on tâielikuks koduks saanud. Kahju on lahkuda sõpradest ja suurlinna elu maha jätta. Aga eks farmis madude ja ämblike eest põgeneda on ka kindlasti omamoodi kogemus.
Postituse lõppu lisan random pilte. Tsau ja varsti kirjutan jälle!
Minu uus lemmik hommikusöök! Eestis ei maitsenud kaerahelbepuder kohe üldse, aga siin lasen seda kahe suu poolega.
Bassu mönud.
Roland tegi hommikusöögiks pannkooke :)
Minu linn








Comments
Post a Comment