Australia Day, Avicii and Bali

Uskumatu, kui kiiresti aeg möödub! Juba jälle on möödas järjekordne töine ja samas vahva nädal.

Esmaspäeval jõudsid poisid töölt koju just siis, kui hakkasin majast välja astuma ja Google kaudu otsitud bensuksse sûûa ostma minema. Õnneks ei pidanudki bensukasse minema, vaid sain korralikku toidupoodi. Tagasiteel poest koju sai aga autol kütus otsa. Alguses mõtlesime, et lükkame auto bensukasse, aga sellest ei tulnud midagi välja. Nii me siis kõndisime bensukasse, küsisime auto töökojast kanistri, täitsime kütusega ja valasime selle autosse. Väga mõnus oli bensiini järgi haiseda pärast.

Õhtul võtsime Mäkist suured eined (nii need kilod tulevad), ûritasime filmi vaadata, kuid jäime üsna varakult magama. Hommikul kell 7 läks Roland tööle, mina sain veel 2h magada. Seejärel viis Ermo mu koju ning ka minul oli aeg tööle minna. Tunniajalisel lõunapausil läksin üle tee Shacki, kus Gretega ostsime lennupiletid ja bookisime hotelli Balile. It's official now - 24. veebruar sõidame Balile ja jääme sinna 10ks päevaks. Can't wait!!! Hotell on meil selline noorte seas popullaarne resort, kus toimuvad basseinipeod ja öised üritused. Ja kujutate ette, lennupiletid+10 päeva hotellis läks maksma 500$ nägu. See on umbes 300 eurot. Sama raha eest ostab môni inimene endale nutitelefoni või firmateksad.

Tööl on ikka kõik samamoodi, kuigi nüüd olen ma täiskohaga restorani poolel, mis tähendab, et tööl käin 6x nädalas ja alustan kell 11.30 ning lõpetan enamasti mitte hiljem kui 21.30. Seega tuleb korralik arv töötunde ja töötasu samamoodi. Kuna nüüd olen mina restorani töötajatest see kõige "vanem olija", siis küsitakse alati minult esimesena, et kas tahan pigem koju minna või saadetakse keegi teine (ehk siis kas tahan raha teenida või koju puhkama minna). Iseenesest on tööst julmalt kopp ees, sest iga päev on samasugune ja räige rutiin on tekkimas. Õnneks oli möödunud nädalavahetus tööl veidi erinev, sest reedel asendasin tund aega katusebaaris Gretet ja poolteist tundi Lounge Baris Joshi. Kui kella 21 ajal Joshi asendasin, oli Lounge inimtühi, ainult kaks naist istusid baarileti ääres ja ajasid Joshiga juttu. Kui mina Joshi asendama läksin, oli kohe esimene küsimus: "Kus sa täpsemalt Iirimaalt pärit oled?" Seda kùsitakse päris tihti, ei tea, kust minul see iiri aktsent pärit on.. Igatahes need naised olid Perthis uurijad ja rääkisid igasugu huvitavaid lugusid. Ütlesid, et kui olen CSI-d vaadanud, siis põhimõtteliselt selline nende igapäevatöö välja näebki.

Peale tööd hakkasin juba koju minema, aga siis küsis Steve, et kas ma oma tasuta jooki ei taha. Kuna töövormiga ei tohi Squires juua, siis andis Steve mulle Generous Squire T-särgi. Nägin ikka väga naljakas välja selle särgi ja Gretelt laenatud lühikeste pükstega. Ahjaa, Steve töi mulle Austraalia lipu ka, kuna rääkisin talle, et nii väga tahaks seda..

Peale tööd vahetasin kodus riided, siis võttis Roland mu peale ja läksime Rauno juurde. Seal midagi erilist ei toimunud, napsutati ja vaadati youtube videosid ja üks tüüp rääkis terve aja, kuidas farmis töötamine on kõige kohutavam asi, mida ta oma elus teinud on. Edu meile kuu-kahe pärast.

Järgmisel päeval ärkasime juba varakult, sest minul hakkas töö alles ōhtul kell 18 ja ma tahtsin randa! Roland tegi jälle nunnu üllatuse ja kinkis mulle mängukoera :) Rannas oli supermõnus, kuigi unustasime päikesekreemi maha ning kõrvetasime end ikka korralikult ära. Käisime veel Hillaryse jahisadamas söömas ja siis koju ära.

Laupäeval oli tööl eriti mõnus, sest restorani asemel olin baaris ning pidin resto laudadele jooke tegema. Aeg läks lenneldes ja Jack lasi enne sulgemist ära ka, nii et ei pidanudki seda vaevalist koristamisprotsessi taluma.

Pühapäev oli Australia Day!!! Jehuuu. Kohe hommikul käisime toidu-ja alkopoes ning läksime Dianellasse grillima. No väljas oli nii kuum, et õigem oleks öelda, et Mart grillis ja meie istusime jahedas toas ning ootasime, et toit ette kantaks. Kella 15 paiku trippisime bussiga linna, kus tänavatel oli niiiii palju rahvast ja jõhker möll käis. Austraallastele on see päev ikka väga hull tähistamine. Kella kaheksa paiku seadsime end sisse jõe äärde, kus algas peagi 30 min kestev ilutulestik. Perthi ilutulestik pidavat olema Austraalia vägevaim ja seda ta tõesti ka oli! Peale ilutulestikku hakkasid massid liikuma ja juhtus see, mis massiüritustel ikka - osad meist kadusid ära, telefonilevi oli olematu ja taksot saada oli võimatu. Nii me siis hakkasimegi jala kesklinna poole kõndima, lootuses, et linnast on kergem taksot saada. No me kõndisime ikka korralikult kaua - oma 1-2h. Tee peal kohtusime ka teiste eestlastega, ronisime üle mingite aedade (sest tänavad olid kinni pandud) ja seda kõike minu vingumise saatel. Lõpuks peale igavest kõndimist jõudsime linna. Selleks ajaks oli mul juba selline väsimus ja tüdimus peal, et ma ei näinud mingit mõtet sõita taksoga Dianellasse, võtta sealt Rolandi auto, sõita Bentlysse, et siis hommikul kella 11ks sealt tööle trippida. Seda enam, et minu kodu oli 2 min tee kaugusel. Nii me siis võtsime öise kebabi ja üritasime Rolandile taksot saada. Nägin esimest korda ära ka ratsapolitseinikud (so hot!) ja seda, kuidas meie töökaaslased Squires baari sulgesid. Kodus olin ma juba südaöö paiku ja isegi korterikaaslasi polnud veel kodus. Grete jõudis ka alles kell 8 hommikul :D

Esmaspäeval oli oi-oi kui raske tõusta. Kuidagi ma suht viimasel hetkel üles ärkasin..käisin külma duši all, jõin kohvi ning lippasin tööle. Uskumatu, aga esmaspäeva kohta oli kiire päev. Seda peamiselt Avicii kontserdi pärast. Väga mõnus päev oli, sest aeg läks kiiresti, kliendid olid eriti varmad tippi andma ja kuna tegemist oli pühaga, siis selle tööpäeva eest laekub mu kontole ca 400$. Õhtu läks veel paremaks, kui kell 21.30 töö lõpetasin ja üks random tüüp mulle oma Avicii kontserdi käepaela andis. Ma mõtlesin, et kindlalt ju ei hakka minema sinna üksi ja ei julge riskida ka, et vahele jään. Aga sel hetkel kui hakkasin juba meie kortermajja sisenema ja vaatasin Perth Arena (asub täpselt meie maja kõrval) poole, mõtlesin, et what the hell - ei saa sellist võimalust käest lasta. Seda enam, et olen alati Avicii kontserdile minna tahtnud. Läksingi siis otse tööriietega sinna (jumal tänatud, et meil normaalne vorm on), turvamehed lasksid mu naeratades sisse ning seal ma siis olin - tantsisin nagu loll üksi Avicii järgi. See kontsert oli tõesti mõnus!

Peale kontserti käisin kiiresti kodus pesus, Roland tuli järgi ja läksime tema juurde. Hommikul oli äratus juba vara, sest poisid pidid 7ks tööle minema. Kuigi mul pidi olema teisipäev vaba päev, palus Laura (ülemus) nii kenasti, et kas ma ei saaks tööle tulla, et ma ei suutnud ei öelda. Praegu vaja raha ka teenida ning seega olin nòus. Hommikul tulin taksoga koju, käisin kodus söömas, pesus ja trennis ning läksin tòòle. Alguses avasin baari ja tegin ettevalmistused ära ning seejärel olin ülejäänud päeva restos. Tegelikult ei saanud ma lõpuni aru, et miks oli mind tööle vaja. Meid oli seal lõpuks nii palju ja tööd praktiliselt polnudki. Mis seal ikka, 9h kukkus jälle ära. Peale tööd tuli Roland järgi, saime korraks Matuga kokku ja vaatasime siis u 2ni öösel telekat. Hommikul jälle kell 7 äratus. Täna on mul aga vaba päev. Trennis on käidud, praegu päevitan bassu ääres, siis kui kõige suurem kuumus on möödas, lähen šoppama ja õhtul kinno ilmselt :)

Vot selline ûlevaade teile. Aeg möödub ikka vâga kiiresti ja raske on uskuda, et kolme nädala pärast lähme Balile ja peale seda algab meie suur roadtrip idakaldale, kus asume farmi otsima. Ei kujuta ette, kui raske saab olema hüvastijätt siinsete sõprade, töökaaslaste ja Rolandiga. Aga farm tuleb ära teha, sest see kindlustab teise aasta viisa ja no way, et ma siit riigist veel lahkun!

Take care!