63 päeva

63 päeva pärast lähen ma ära. Viisa olemas! Lennupiletid olemas! Kodu, töö, sõbrad jne - nope! Aga milleks sellepärast praegu muretseda, kui mul on selleks koha peal 365 päeva? Pea ees vette, nii õpitakse ju kõige kiiremini ujuma!

Emotsioonid? Hirm hakkab naha vahele pugema. Nii vähe on ju aega jäänud! 5. novembril maandun Perthi lennujaamas ja mis edasi? Eks koha peal selgub. Teadmatusest hullem on teadmine, et mul on tarvis paari nädalaga autokool ära teha. Huuh, läheb kiireks. Eriti, kui ma nüüd uuesti tööle tagasi läksin.

Stay tuned.


Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Teie kevad on meie sügis!

Image
Hei! Vahepeal pole üldse nö puhkust saanud, sest tööl on olnud kiired ajad ja vabadel päevadel pole kohe üldse tahtnud niisama olla, vaid võtta suvest viimast. Nimelt on siinpool maakera suvi läbi saamas (ametlikult algas sügis juba 1. märtsil) ja ilmad on muutumas jahedamaks. No igapäevaselt on endiselt 28-30 kraadi, aga kui sa oled viimased kuud harjunud 40 kraadi ja konstantselt higisena ringi käima, siis on kuidagi imelik, kui tunned õhku liikumas ja õhtul, kui on u 20 kraadi tõmbad pikad püksid jalga ja jaki selga. Eestis saab vist ikka väga raske olema sealse kliimaga uuesti harjuda. Aga see-selleks. Mis siis vahepeal toimunud on? Üle-eelmine nädalavahetus oli plaan puhata ja kuna pidin terve nädalavahetuse tööl olema, siis mõtlesin, et kindlasti tuleb peod vahele jätta. Õnneks polnud mingeid plaane ega midagi toimumas ka. Kuni loomulikult neljapäeva õhtuni. Rainer Tiigil oli sünnipäev ja kui talle õnnitluse teele panin, tuli vastus, et reede õhtul toimub kasiinos väike ...
Read more

Kohe on puhkus!

Image
Hellou! Ma olen nii ärevil! Mitte sellepärast, et vähem kui 48h pärast olen poolel teel Vietnami, vaid rohkem sellepärast, et lõpuks saan PUHKAMA. Ausalt, töötamisest ja tööst on nii kopp ees. Eriti kuna hetkel olen töötanud 11 päeva järjest ilma vaba päevata! Graafik on selle uue seaduse pärast ka nii segi löödud, et nüüd pean kogu aeg graafikut tsekkima, et ikka õigel ajal tööle jõuda. Enne oli mul nö fixed graafik ehk iga nädal täpselt samasugune ja alguskellaajad alati samad, nüüd on iga päev erisugune. Näiteks eile läksin tööle alles kell 17.30! Mõnes mõttes oli isegi hea - sain päeval igasugused toimetused ära teha. Nimelt tuleb meil siia korterisse sel ajal, kui mina reisil olen, inspection. Nad siis tulevad kontrollima, et kuidas me korterit hoidnud olema ja kõik tuleb läikima lüüa. Eile ma siis koristasingi seda korterit üle kahe tunni. Muidu tundub, et kõik on justkui puhas, aga kui kriitilise pilguga ringi vaatad, siis oi-oi, mis sigala siin ikka on. Mu emps läheks vist...
Read more

Tõmbame asjad kokku.

Image
Oli 2013 aasta, 3 november. Väljas sadas novembrikuule kohaselt vihma ning oli kottpime. Tallinna lennujaama olid minuga kaasa tulnud ema, isa, õde ja õe poiss. Ka Grete oli oma pere ja sõpradega juba lennujaamas. Oli pisarate rohke hüvastijätt. 4. novembril 2013. aastal, peale 22h reisi maandusime Austraalias, Perthi lennujaamas. Jalad värisesid, kui piiriametnik meile erinevaid küsimusi elukoha ja töö kohta esitas. Saime läbi libedalt, kui välja arvata fakt, et Grete oli Chia seemned kaasa võtnud ning pidi nende pärast oma kohvri sisu ette näitama. Lennujaamas oli meil vastas Triinu, keda mina nägin siis esimest korda elus. Triinu võttis meid esimesteks päevadeks oma hoole alla ja kohe esimesel öösel (maandusime Perthis kesköö paiku) viis ta meid Kings Parki vaatama imelist vaadet Perthi skyline'le. Seejärel läksime Crown Casinosse, mis oli meie jaoks nii tohutult suur, et olime tunne nagu oleksime eksinud Las Vegasesse. Esimesed päevad Perthis elasime Triinu ühetoalises kor...
Read more